Toronto akadeemilistel naisorganisatsioonidel on pikaajaliseks traditsiooniks tulla kokku küünlapäeva paiku, et kuulata huvitavaid ettekandeid, üksteiselt õppida ja ka lihtsalt ühiselt aega veeta. Tänavune rohke osavõtuga koosviibimine toimus 6. veebruaril Tartu College'is ja korraldajaks oli Eesti Naisüliõpilaste Selts.
ENÜSi nimel tervitas Helge Kurm, kes kõneles küünlast kui valguse sümbolist. Küünlapäeva peetakse talve keskpunktiks, kui ta murrab oma selgroo. Sel ajal alustati kangakudumisega, mis kestis jaanipäevani; samuti hakati siis sõlmima töölepinguid suveks. Küünlapäeva on peetud ka naistepühaks ja seda on seostatud ilmaennustustega. Kõneleja peatus ka vastlapäeva traditsioonidel.
Järgnevalt lauldi ühiselt „Gaudeamus igitur“, misjärel H. Kurm tutvustas seekordset teemat „Eesti juhtivad naised“, mainides, et Eesti riigikogus on naisi 18% ja Kanada parlamendis 20%. Seejärel algas ettekannete osa.
Esimeseks esinejaks oli korp! Filiae Patriae, mille liikmed Reet Marten-Sehr, Katrina Sehr, Mare-Lii Eelnurme, Anu Jõe, Anne-Liis Keelmann ja Lehti Keelmann tõid kuulajate ette mina-vormis jutustuse tuntud eesti naisest Mari-Ann Rikken-Kelamist, kes sündis Saksamaal põgenikelaagris ja hiljem siirdus Ameerika Ühendriikidesse, kus omandas hariduse ja elas aastakümneid, kuni saabus 1990.a. oma vanemate kodumaale Eestisse USA ühe esindajana Eesti Kongressis. Jutustust, kus oli noppeid tema enese kirjutistest ja intervjuudest, saatsid pildid ekraanil. Eesti keel oli alati tema koduseks keeleks nii vanemate kui lastega suheldes. Juttu oli eestlusest, mis nii tema kui paljude teiste võõrsil elavate eestlaste jaoks oli nagu lisakohustuseks: teha midagi enamat kui teised. Ja kui näed, et sinu väikesest pingutusest on kasu, teed veel midagi enamat.
Kuulajad said palju teada Mari-Ann Rikken-Kelami poliitilisest tegevust, mis algas juba lapsepõlves: 10aastaselt saatis ta ühele ajalehele esimese lugejakirja ja 16aastaselt esines esmakordselt kõnega suure auditooriumi ees. Juttu oli tema tööst vabadusvõitlejate heaks, mitmetest aktsioonidest poliitvangide vabastamiseks, aktiivsest kirjade saatmisest ajalehtedele, isiklikust elust... Samuti räägiti paguluse teemal; teatavasti jättis Mari-Ann Rikken-Kelam maha oma elu USAs, andes oma energia ja jõu Eestile, kus ta nüüd elab. Ta usub alati, et headus võidab. Ettekanne lõpetati ilusa mõttega: parem süüdata üks küünal kui kiruda pimedust.
Teiseks oli Kaja Telmeti (ENÜS) ettekanne Kyllike Sillaste-Ellingust, kes on sündinud ja kasvanud Torontos, kuid elab nüüd juba aastaid Eestis, kus teeb edukat karjääri, olles praegu EV peaministri välisnõuniku positsioonil.
Kyllike Sillaste sündis 1971.a. ja osales aktiivselt eesti ühiskonna tegevuses. Ta õppis prantsuse koolis, järgnes McGill'i Ülikool, mille ta lõpetas cum laude 1993.a. BA kraadiga ajaloos. Juba ülikooli ajal oli ta veetnud kaks suve Eestis muinsuskaitse- ja väljakaevamistöödel; peale ülikooli kutsus Rein Taagepera teda Tartu Ülikooli tööle. Tegemist oli Eesti jaoks eriti määrava ajaga 1990. aastate alguses.
Kõneleja peatus Kyllikese heal tagapõhjal, haridusel ja keelteoskusel, rääkides tema karjääri kujunemisest TÜs ja EV Välisministeeriumis. 1995.a. sai ta Londoni Majanduskoolist magistrikraadi. Ta on olnud välisministeeriumi eurointegratsiooni osakonna peadirektor ning poliitika planeerimise osakonna peadirektor; pälvinud mitmeid auhindu oma töö eest. Aasta tagasi anti talle Valgetähe IV klassi teenetemärk Eesti lõimumisele Euroopa Liiduga kaasaaitamise eest.
1999-2002 töötas ta Londonis EV Saatkonnas, alates 2003.a. on ta peaminister Juhan Partsi välisnõunik. Kyllike Sillaste-Elling on abielus ja peres kasvab väike poeg.
Huvitavatele ettekannetele järgnes muusikaline vahepela korp! Fidentia poolt. Esmalt kõneles Asta Ballstadt Malle Mägist, haruldasest pianistist ja komponistist, kes käis korp! Fidentia 70. juubelil, olles ise 90 aastat vana. Nii kantigi ette üks tema pala, „Kalevipoeg“, solist Tamara Norheim-Lehela, klaveril A. Ballstadt. Järgnevalt esitas ansambel koosseisus Irene Loosberg, Urve Soopere-Mitt, Heljo Wompa, T. Norheim-Lehela, klaveril A. Ballstadt veel kolm pala. Seejärel oli vaheaeg, kus kõik saalisviibijad said keha kinitada ja juttu ajada.
Eeskava teises osas astus rahva ette korp! Amicitia ja Indla liikmetest koosnev ühine teatritrupp (korraldaja vil! Ellen Leivat) koosseisus Maaja Uukkivi, Helle Varrik, Kairi Tirel, Sirje Simm, Annely Riga, Anne Guiter, Taivi Vohnja, Kristel Toomsalu, Andrea Herrmann, Kersti Toomik, Marta Kivik, Rutt Veskimets, Ellen Leivat. Nagu Maaja Uukkivi tutvustuses ütles, on eesti naine alati nagunii juhtival kohal, olgu siis tööl, kodus või autos. Lõbusas vormis ja vastavates kostüümides esitati viktoriin „Kas tunned eesti naist“, kus osales 10 võistlejat, igaüks omaette karakteri ja vaimuka nimega. Küsimused puudutasid kuulsaid eesti naisi mitmetelt elualadelt — kunstis, poliitikas, spordis jpm. — nii kodu- kui välismaalt ning peale lõbusa huumori ja naeru said kuulajad teada palju harivat. Kõlavate nimedega esinejate kõrval (Elev Eluvõimleja, Niina Ennasttäis jpt.) oli üheks võistlejaks ka Eesti Ema, kes saavutaski võidu.
Lõbusa teatrietenduse järel sai AKENi ja Hiigelbasaari nimel sõna Rutt Veskimets, kes kuulutas välja 16. Hiigelbasaari, mis toimub laupäeval, 7. mail kl. 9—3 Vana-Andrese kirikus. Üritus on üle aastate saanud südameasjaks paljudele ja kõneleja pani kõigile südamele: tulge ja aidake mingil viisil! Tulge sorteerima, tassima, annetama, küpsetama või ostma! Aastate jooksul on saadud tuludest jagatud välja ligi veerand miljonit dollarit, millest 1/3 siinse eestluse heaks ja 2/3 Eestisse. Ja seda kõike tänu eesti ühiskonnale. Kogumine algab märtsis, mille kohta infot edaspidi.
Tiina Timuski eestvedamisel lauldi järgnevalt sünnipäevalaulu korp! Filiae Patriae vil! Ellen Irsile, kellel oli järgmisel päeval 90. juubel. H. Kurm andis teavet eelmisel päeval toimunud võrkpalliturniiri tulemustest naiskondade osas, kus I koha saavutas Amicitia, II Filiae Patriae ja III Indla ning Amicitia II naiskond. Ja oligi aeg laiali minna, südames rõõm ilusast pühapäevasest pärastlõunast, kus sai nii uusi huvitavaid teadmisi kui ka energiat talve teiseks pooleks, kuna küünlapäevaga on ju esimene osa talvest läbi.
Küünlapäeval tunnustati tublisid eesti naisi
Eestlased Kanadas | 11 Feb 2005 | EWR
Eestlased Kanadas
TRENDING
