Naisüliõpilasorganisatsioonide traditsiooniline kokkusaamine küünlakuulPikad ja lühikesed, pulma- ja pruutneitsikleidid — kirev moenäitus Tartu College’i saali seintel oli üks põnev osa korp! Amicitia, korp! Fidentia, korp! Filiae Patriae, korp! Indla ja ENÜS’i liikmete küünlapäeva tähistamisest küünlakuu 6. päeval.
Küünlakuu koosviibimise huvipakkuvaks teemaks olid kosja- ja pulmakombed laias maailmas ning ürituse läbiviijaks korp! Amicitia. Programmi juhatas sisse korp! Amicitia vil! Maaja Uukkivi H. Visnapuu luuletusega „Tulelend“. Järgnes G. Suitsu „Kuus küünalt“ korp! Amicitia vil! Kersti Leivati esituses. Traditsioonilise küünalde süütamise järel ütles avasõna korp! Amicitia esinaine vil! Kristiina Nieländer, kes tutvustas küünlapäeva erinevaid tähendusi minevikust olevikuni.
„Abiellumine on olnud, on praegu ja jääb ka tulevikus üheks kesksemaks sündmuseks inimese elus. Eesti kosjakommete eesmärgiks on alati olnud abiellujaid toetada ja nende õnne kindlustada.“ Enne kosja minekut tegi noormees kindlaks, kas neiu ta vastu võtab. Peigmees andis kuulunaisele kaasa pudeli viina ja kuulueit läks neiu koju. Võeti viin vastu, siis võis kosja minna. Nii alustas vanade eesti kosjakommete tutvustamist korp! Fidentia vil! Irene Loosberg. Huvitav oli kuulata, kuidas Mulgimaal viis noormees noore kasepuu neiu ukse või akna taha. Kui see kask toodi tuppa neiu poolt, siis võis noormees kosja tulla. Peipsi järve pool aga nikerdas noormees ilusa puupulga. Kui uksest sisse visatud puupulka tagasi välja ei visatud, siis oli kindel, et noormees võis kosja minna.
Kas eesti vanu kombeid ka tänapäeval pulmades kasutatakse? Jaatavat vastust koos kaunite eesti pulmapiltide, -laulude ja -esemetega demonstreerisid ENÜSi liikmed Ilo Maimets, Talvi Maimets, Leena Tiismann ja Anu Sepp. Etteastes pakkusid silmailu ekraanil tuttavad noorpaaride fotod, kus olid hetked pruudi tanutamisest, põlletamisest, põlle lappimisest. Kas te teate, mida tähendab sõna „langud“? Ilo Maimets andis vastuse: peiu- ja pruudipoolsed vanemad. Nii sai igaüks teada, kellest lauldi rahvalauludes „Millal saame sinna maale?“, „Neidu pole kodus“, „Laske langud sisse tulla“, „Sööge, langud“.
Korp! Filiae Patriae vil! Mari Ann Tammark andis ülevaate sellest, kuidas kirjeldati kosimist Piiblis, rooma ajastul, erinevate rahvaste kombestikes ja ka looduses. Tänapäeval on kosjaskäimise komme kadumas. Käiakse kambakesi koos kinodes ja klubides. Sõpraderingist valitakse oma lemmik, kellega hakatakse koos elama. Umbes 20% noorpaaridest kohtuvad interneti teel. Ettekande lõpetas korp! Filiae Patriae ansambel, kes esitas koos autoriga vil! Mare-Lii Eelnurme loodud kosjalaulu. Samal ajal tegid laval koomilist kosjanäitemängu korp! Filiae Patriae vil! vil! Merli Tamtik, Ellen Valter, Mari Ann Tammark ja Monica Zerbe. Nende etteaste on juba ka Facebooki jõudnud.
Vaheajal tõstis pulmakleitide näitus emotsioonid kõrgele. Küünlapäev jätkus pruutpaaride televõistlusega „Pruudipärja mängud“ — teemal rahvusvahelised pulmakombed. Pulmariietuses noorpaarideks olid naised korp! Amicitiast: vil! vil! Triina MacRae, Maaja Uukkivi, Kaili Maimets, reb! reb! Eva Oja, Aigi Roogsoo, Alexandra Mennie, Liisa Laanes. Korp! Indla mänguriteks olid vil! vil! Laire Kask, Marianne Pettinen, Leiki Veskimets, reb! Kristiina Pere. Telesaate lavastas korp! Amicitia auvil! Ellen Leivat korp! Indla vil! Rutt Veskimetsa abiga. Telelavastust jälgides sai palju naerda, sest valikvastused olid konksuga ja pildid humoorikad. Oi, ajad, oi, kombed!
Nagu pealkirjas öeldud — uudiste juurde! Akadeemilise Kodu 6. mail toimuvat teatrireisi tutvustas C!A! vil! Helle Arro. Kuuma uudise AKENi tegevusest teatas C!A! auvil! Ellen Leivat:
14. mail 2011 toimub MINIBASAAR Vana-Andrese kirikus (eeltööd 11.-13. maini).
Enne „Gaudeamuse“ laulmist tänas korp! Amicitia esinaine vil! Kristiina Nieländer kõiki esinejaid, organiseerijaid ja saalisviibijaid. Pulmariiete suurejoonelise näituse kujundasid C!A! auvil! Ellen Leivat ja vil! Anne Meema, maitsva lõunasöögi organiseerisid korp! Amicitia vil! vil! Karin Rannala ja Ingrid Lupp. Korp! Amicitia esinaise vil! Kristiina Nieländeri juhtimisel korraldatud küünlapäev oli lõbus ja särtsu täis üritus.
Küünlapäeval ei tohtinud naised vanasti kedrata, ainult õmblustööd ja küünalde valmistamine olid lubatud. Küünlapäeva peeti naistepühaks, sest naised said siis külas käia, meelt lahutada ja naistepuna juua. Kas ei toimunud sama ka naisüliõpilasorganisatsioonide küünlapäeval: nad esinesid, laulsid, naersid ja nautisid üksteise seltskonda!
Pärast küünlapäeva algab kevade ootus ja ettevalmistus uueks tööajaks. Nii on hetkel meil kõigil: talvest väsinud, aga hing ootustest tulvil.
