Pidulikult riietatult sisenesid leerinoored Katrin Mai Altosaar, Tiina Liis Heap, Nicholas Steven Kazakoff, Elena Aurora Lepik, Sandra Eugenie Marta Martjak ja Mark Taavo Merilo organist Lembit Avessoni orelipreluudiumi saatel oma õpetajate — peapiiskop Udo Petersoo ja praost Tiit Tralla järel rahvast täis kirikusse.
Õp. Petersoo kutsus oma tõotus- ja õnnistamiskõnes leerilapsi usus elama ja Kristuse õpetusi järgima, misjärel noored ütlesid oma kindla „jah“-sõna leeritõotusele.
Seejärel laulsid leerilapsed „Mu süda ärka üles…“ (C. Kreek) Aino Uusi klaverisaatel ja „Oo, kiida Issandat…!“ (C. Franck). „Oo, kiida...“ juhatas trompetisoologa sisse leeripoiss Nicholas S. Kazakoff, klaveril saatis Mark Merilo. Oli südantsoojendav näha leerilaste emasid oma lastele kaasa laulmas.
Õpetaja ja kogudus ühinesid liturgias, millele järgnes Monica Zerbe suurepärane soolo „Aga Issand hoiab omi“ (C.W. von Luck).
Õp. Petersoo lühikese, kuid sisuka jutluse aluseks oli Joh.3:8.
Leerinoored lugesid seejärel kristliku usutunnistuse, kinnitades, et nad usuvad Jumalasse kui Isasse, tema Pojasse Jeesusesse Kristusesse ja Pühasse Vaimusse.
Leeripüha käib alati kevadega koos, kui tärkab ja uuesti sünnib loodus, sama näeme ka leerinoortes. Näeme värviküllust enda ümber, kuuleme looduse hääli metsade võimsas mühinas, linnulaulus ja kohisevais merelaineis. Vaiksetel öödel tõstame silmad vilkuvate tähtede poole, mis nagu räägiksid meile kunagisest Petlemma tähest. See on elav pilt Jumalast-Loojast, kelle soovist ja tahtest tärkas kõik, mida oleme võimelised nägema ja tajuma. Seda kõike kinnitab meie usutunnistuse esimene osa.
Kolmainsuse teine osa saab tõeks Jeesuse Kristuse tuleku kaudu siia maailma jõululapsena Petlemmas.Temas kehastus jumalik armastus. Üle 30 aasta kõndis Jumal oma Pojas meie hulgas, sooritas imetegusid ning seletas Jumalariigi tõdesid tähendamissõnade kaudu, muutes nii maailma. Ta andis inimesele ka uue kalendri ajaarvamiseks ja käsu armastada üle kõige Jumalat, aga ka ligimest kui iseennast.
Kolmas paleus Jumala kolmainsuses on Püha Vaim — Jumala Vaim, Vaimu tuul Kristuse sõnades. Püha Vaim räägib meile veendumuse tõest, kui suuname oma palved ja mõtted Jumalasse kui Loojasse ja Tema Pojasse. See on nagu tuuleõhk, mis puudutab inimest õhtu pimedal tunnil ja kannab temani Jumala loomingu tunnetust — metsade ja mägede lõhnu. Oma nähtamatuses räägib Püha Vaim meile Jumala reaalsusest.
Pärast eestpalveid, teateid ja rahusoovi laulis Monica Zerbe „Thanks be to God…!“
Järgnes kirikupalve.
Pihitalituse pidas praost Tiit Tralla.
Pärast armulaua jagamist laulis kogudus traditsioonilise „Õnnista ja hoia“.
Oli rõõmustav näha Vana-Andrese kirikut täidetuna leeriteenistusest osavõtjatega — leerilaste vanemaid, ristiisasid ja -emasid, sugulasi, sõpru ning ka teisi, kes sageli kirikus käivad.
Vaikse palve järel liikusid leerilapsed õpetajate järel kiriku eesuksest välja säravasse päikesepaistesse, kus lillede ja õnnitlustega võtsid neid vastu vanemad ja sõbrad.
Liiguti kiriku kõrval asuvasse parki põliste puude vahele, et veel koos olla ja pilte teha, jäädvustades seda ilusat päeva.
