Triinu Ojamaa: 60 aastat koorilaulu multikultuurses Torontos. Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, Tartu 2011. 398 lk. Jah, see väärtuslik teos on nüüd kaante vahel, välimuselt nägus, sisult põhjalik ja ülevaatlik, informatiivne. Autor, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna juhataja, peab seda oma seni kõige huvitavamaks tööks. Ta vaatleb seda kui kaunimat kangast, mis kootud Toronto eestlaskonna minevikus.
Võitlen kiusatusega oma kirjutis siinsamas lõpetada, sest ilusamini öelda pole inimlikult võimalik. Lugejaskonna huvides tuleb siiski jätkata. Püüan edasi jutustades astuda ettevaatlikult, kaunist kangast määrimata. Raamat sisaldab kõigi Toronto eesti laulukooride ajalugu, mille uurimiseks on läbi töötatud hulk allikmaterjali varemilmunud teoste ning ajaleheartiklite näol, sirvitud kontserdikavasid ja noodikogumikke, kuulatud helisalvestisi ja intervjuude kaudu elustatud loendamatute asjaosaliste mälu. Tugevaimaks kohapealseks abiliseks selles töös on autorile olnud Eesti Lauljate Liit Põhja-Ameerikas esinaine Reet Lindau-Voksepp.
Kui ma eespool mainisin põhjalikkust, siis soovitan seda võtta teatud reservatsiooniga. Ei tohi unustada, et mitmed koorid on oma tegevuse lõpetanud ja nende arhiivimaterjalid on puudulikud. Seetõttu esineb näiteks lauljate nimekirjades ebatäpsusi: mõned on välja jäänud, teised on esindatud mitmekordselt, kuna nimed on abielu tõttu muutunud. Need on paratamatud pisivead, mis ei tohiks tumestada üldpilti.
Raamat on varustatud rohke fotomaterjaliga. Selles leidub ka ingliskeelne kokkuvõte Mall Puhmi tõlkes. Maitsekas kaanekujundus Reet Lindau-Voksepalt.
Raamatu esitlus leidis aset pühapäeval, 10. aprillil Tartu College’i saalis kultuuriprogrammi raames. Ürituse korraldajaks oli muusikaosakonna juhataja Andres Raudsepp. Muusikalises osas esinesid sopran Kristina Agur, Kaili Maimets flöödil ja Riho Maimets klaveril.
Pärast Andres Raudsepa avasõna esitasid õde-vend Kaili ja Riho Maimetsad Riho helitöö „lumena“. EV aupeakonsul Kanadas Laas Leivati kirjaliku tervituse edastas ELLPA esinaine Reet Lindau-Voksepp koos omapoolsete tervitustega. Teisteks tervitajateks olid Tartu College’i Nõukogu esimees Jaan Meri ja Bibliograafia Klubi esimees dr Jüri Daniel, kes esines pikema sõnavõtuga.
Kristina Agur esitas Riho Maimetsa klaverisaatel Scarlatti „Gia il sole dal Gange“ ja Riho Maimetsa Ellen Niidu sõnadele loodud „Las ma olen lind“, mille puhul lisandus neile Kaili Maimets flöödil. Ettekanded noortelt kunstnikelt, kel kõigil lähedased sidemed kohalike eesti laulukooridega, võeti vastu tugevate ovatsioonidega.
Ja lõpuks oli aeg kohtuda silmast silma päevakangelasega. Dr Triinu Ojamaa astus publiku ette, et lasta Andres Raudsepal end usutleda. Vestluse ametlik osa oli lühike ja selle tuum on artikli esimeses lõigus juba ära toodud. Peagi avati saali külguksed, mille tagant hakkasid kõigepealt silma täidetud šampuseklaasid. Laulurahvast oli kohale ilmunud rohkesti ja elagu-laulu saatel kõlisesid pokaalid kokku.
Mõned eksemplarid raamatust olid juba kohapeal saadaval ning autoril oli tegemist nende signeerimisega õnnelike omanike huvides. Ilmajäänuile lohutuseks: lähemail päevil on oodata suuremat saadetist estore’i müügiletti.
Võib rahuldustundega nentida, et eesti koorimuusika ajalukku on lisatud üks väärikas peatükk. Sügav kummardus dr Triinu Ojamaale selle panuse eest.
Kuuskümmend aastat kaunimat kangast
Kultuur
TRENDING
