Kuuskümmend aastat vahipostil
Eestlased Kanadas | 03 Sep 2004 | Hilja KuutmaEWR
Käesoleva aasta võidupüha läkituses mainis Eesti Vabariigi aupeakonsul Kanadas Laas Leivat, et “võidud meie ühiskonnas võõrsil jäävad tihti argipäevasteks toiminguteks.” Nende võitude loetelus nimetas ta ka skaudi- ja gaidilaagrite organiseerimist. Hr. Leivat jätkas: ”Nendele võitudele võiksime suunata rohkem tähelepanu ja hinnata neid kõrgemalt.” See on üllas mõte, mis vajab sajaprotsendiliselt toetust.
Kuuskümmend aastat tagasi kommunismi vägivalla eest põgenenud noortejuhid alustasid juba põgenikelaagrites gaidide-skautide organiseerimist, pakkudes noortele laagri üksluisuses kasulikku ja huvitavat tegevust.
Need idealistlikud noortejuhid, kellest enamus on nüüdseks lahkunud manalateedele, andsid oma järglastele edasi tugeva rahvustunde ja –uhkuse. Põgenemise aegsetest lastest ja noorukitest on sirgunud välis-Eesti gaidluse ja skautluse rahvuslikult häälestatud praegune vanem juhtkond. Nemad omakorda on aastakümnete jooksul teinud oma parima, et noored tegevjuhid omandaksid vajalikke teadmisi ja kogemusi ning kannaksid edasi eesti gaidlust ja skautlust rahvuslikus vaimus ja meelsuses. Need praegused noored gaid– ja skautjuhid on välis-Eesti kolmanda või isegi neljanda põlvkonna esindajad, kes kasvatavad edasi 60 aastat tagasi põgenikelaagrites külvatud seemet.
Välis-Eesti gaid- ja skautjuhid on andnud nimetamisväärse panuse eestluse alalhoidmisele ning noorte rahvustunde arendamisele. Seda on nad teinud nädalast nädalasse ning aastast aastasse kuus aastakümmet. Välis-Eesti kogukonnale on gaid- ja skautjuhtide vabatahtlik panus eestluse säilitamisel iseenesestmõistetav, kuna see on alati olnud osa meie ühiskonna üldisest tegevusest. Kas oskame aga hinnata neid loendamatuid, vabatahtlikke tunde, millised antud noorte tegevuse läbiviimiseks – iganädalased koondused, laagrid, väljaõpe, tuluüritused, suurettevõtmised jpm. Noortele pühendatud tunnid on tihtipeale võetud õppetöö, kutseala või perekonna arvelt.
Eesti gaidide ja skautide ülemaailmne ühtekuuluvus on võimaldanud 13 maailmalaagri läbiviimist ning reiside organiseerimist igasse ilmakaarde. Noored on viibinud oma eesti aatekaaslastega laagriradadel Austraalias, Kanadas, Rootsis, Saksamaal, Ühendriikides ning viimastel aastatel ka Eestis. Need laagrid ning kohtumised aatekaaslastega teistest maadest on olnud tähtsaks teguriks eestluse süvendamisel ning sõpruse loomisel maade ja mandrite vahel.
Taasiseseisvunud Eestis taastatud skautlust/gaidlust on toetatud nii nõuga kui ka materiaalselt. Juhtide koolitamisel on andnud märkimisväärse panuse välis-Eesti skautjuhid. Praeguseks on saavutatud Eesti ja välis-Eesti gaidlike ja skautlike organisatsioonide vahel meeldiv koostöö, milline on toonud mõlemapoolset kasu.
Eesti gaidluse ja skautluse nooremale juhtkonnale kuulub meie kõikide tunnustus ja kiitus. Nemad on meie tegevuse ja eestluse edasiviijad. Vanemale juhtkonnale austus ja tänu aastakümnete pikkuse panuse eest. Meie ridades on veel juhte, kes on pidevalt üle viie aastakümne pühendanud end gaidluse ja skautluse aatelisele tööpõllule. On isegi neid, kes on 60 aastat oma elust kinkinud eesti gaidi- ja skaudinoortele.
Selline pikaajaline, vabatahtlik panus eesti ühiskonna heaks väärib tõesti tunnustamist. Kunagisele skaudipoisile, aupeakonsul Laas Leivatile suur tänu eesti gaidluse ja skautluse kaasamise eest välis-Eesti võitude hulka.
Eesti Skautide Liidu ja välis-Eesti Gaidide Liidu
Keskbüroode nimel
Hilja Kuutma, peagaid
Eestlased Kanadas
TRENDING
