27. aprill 2016
Risto Veskioja, vanemtoimetaja
www.DELFI.ee
http://www.delfi.ee/news/paeva...
Foto: Scanpix/Juvertson Family/AFP/Kollaaž
Los Angelese politsei tegi hiljuti kindlaks naise, kelle ligi 150 noahoobiga surnukeha leiti 1969. aastal kurikuulsa Mansoni perekonna tapmispaiga lähedusest. Selgub, et tegemist on Eesti juurtega Reet Jürvetsoniga, kes oli Konstantin Pätsi venna Voldemari tütre tütar.
Ajakirja People andmetel tuvastas politsei nüüd, ligi 46 aastat hiljem 1969. aastal linnuvaatleja poolt kuulsalt Mulholland Drivei`lt leitud naise kui Reet Jürvetsoni. Naist oli toona pussitatud kaela ligi 150 korda.
Los Angelese politseidetektiiv Luis Rivera ütles ajakirjale, et nad ei saa välistada, et jõhkra roima pani toime kurikuulus Mansoni perekond. Vaid kolm kuud enne Jürvetsoni surnukeha leidmist pani Mansoni perekond sealsamas piirkonnas toime kuulsa näitlejanna Sharon Tate`i ja teiste isikute mõrva. Samuti on sarimõrvar Charles Manson korduvalt väitnud, et leidmata ohverid on veel.
Rivera sõnul teab politsei seni vaid juhtumi kohta seda, et toona Montrealist LA-sse kolinud Reet puutus kokku mingi "Johni"-nimelise mehega. Seda niidiotsa nüüd peamiselt uuritaksegi, kuid ka Mansoni liin pole uurimise alt väljas, kinnitas politsei.
Uurijad olevat mullu sügisel isegi vanglas Mansoniga Jürvetsonist rääkimas käinud, kuid ametliku avalduse kohaselt "uusi juhtlõngu ei avastatud". Siiski rõhutati, et Mansoni osalust ei saa endiselt juhtumis välistada.
Loe veel:
Margus Kiis: Mõrtsukatest ei tohi teha staare (67) 29. juuli 2011
Sarimõrvar Mansoni ohvrite arv suureneb? (9) 10. mai 2008
Kuna toona ei suudetud surnukeha kuidagi tuvastada, siis ristiti Jürvetson Jane Doeks nr. 59 ehk naissoost tundmatuks nr. 59. Selleks ta jäigi ligi 46 aastaks.
Nüüd paljastab ajakiri People, et tegemist on Reet Jürvetsoniga, kes sündis Rootsis ning kasvas üles Montrealis. Jürvetson oli 19-aastane, kui ta suri.
Nimelt tuli juhtumisse pööre, kui Reeda sõber leidis mullu juunis tema surmajärgse foto ja helistas Reeda õele Annele, kes võttis ühendust politseiga. DNA-proov, mis seejärel võeti, klappis selliselt Anne omaga, et sugulusside oli kinnitatud.
Eesti juurtega naine
Väljaandest Estonian World Review leiab aga Eesti juurtega inseneri Tõnu Jürvetsoni järelhüüde, kes muuhulgas kirjeldab oma memuaarides ka õdesid Annet ja Reeta.
Jürvetson kirjutab Anne Velliste raamatus "Voldemar Päts. Tagasi koju“ järgmist:
"1951. aastal otsustasid mu ema õde Inna ja tema abikaasa Arvi, kes olid põgenenud Eestist Soome, Kanadasse asuda. Meie perekond otsustas teha samuti, sest Torontos elas mu vanaema vend Aleksander Veiler ja ta pere. Korea sõda oli käimas ja kommunistlik oht ähvardas jälle Euroopat. Kuna ma elasin vanaisa ja vanaema hoole all Geislingenis, siis IRO (International Relief Organization, endine UNRRA) maksis meie kolme dp ülesõidu Kanadasse. Seal asusime me elama Torontosse koos Inna ja Arviga. Paar kuud hiljem saabusid Kanadasse ema, isa, Anne ja Reet, mu paarikuune Rootsis sündinud noorim õde. Minu vanemad seadsid end sisse Montrealis. Nad pidid ise ülesõidu eest maksma ja kuna neil selleks raha ei jätkunud, võtsid nad laenu."
Seega klapib Jürvetsoni kirjutatu nüüd avalikustatud andmetega, et tal oli 1951. aastal vastsündinud õde Reet (kes 1969. aastal siis oligi 18-19-aastane, nagu politsei avalikustas) ning et nad elasid Montrealis (kust Reet olevatki LA politsei sõnul piirkonda kolinud).
Raamatu kirjutanud Anne Velliste kinnitas Delfile samuti, et sai täna USA-st mitu teadet Reeda surnukeha leidmise kohta.
"Kuna ta kadus niipalju aastaid tagasi, siis temast oli vähe juttu. Aga teda meenutati alati hea sõnaga ja perekond ikka lootis, et ta ilmub kunagi niiöelda välja," rääkis Velliste.
Õde: ta oli väga rõõmus inimene
Samuti võtab ajakirjas People sõna ka Reeda õde Anne, kelle sõnul oli postkaart Reedalt peale 69. aastal LA-sse saabumist viimane märk, mida tema vanemad temast kunagi enam said.
"Nii uskumatu, kui see tundub, mu vanemad ei teatanud kunagi Reeda kadumisest politseile," kirjutas Anne ajakirjale saadetud avalduses.
"Nad arvasid, et ta elab lihtsalt kuskil oma elu ja lõpuks uudised temast jõuavad ikka nende kõrvu," lisas Anne.
Õde kirjeldas Reeta kui "vabahingelist ja rõõmsat" inimest, kellel oli "janu seikluste ja vabaduse järele".
"Kuigi meie perekond jätkuvalt lootis, et ühel päeval Reet naaseb koju, tulin ma ikkagi järeldusele, et ta ilmselt on meie seast lahkunud."
"See on selline kurb, abitu tunne mitte teada ja alati küsida... Lõpuks, pärast kõiki neid aastaid, peame me kõik fakti tunnistama. Minu väike õde tapeti julmalt. See ei ole see, mida ma kuulda tahtsin," lisas Anne.
Pätsi sugulane
Vikipeedia järgi sündis Reeda vend Tõnu Jürvetson Artur ja Silvia Jürvetsoni esiklapsena. 1941. aasta küüditamisest õnnestus perel pääseda, kui nad viibisid Tõnu emapoolsete vanavanemate Külma talus Lagedil. Tõnu Jürvetsoni ema Silvia Jürvetson oli Voldemar ja Johanna Pätsi tütar. Kui naaber perekonda hoiatas, õnnestus neil küüditamise ajaks varjuda. Tõnu isa vanemad Aleksander ja Maria Jürimäe olid otseselt seotud Eesti iseseisvusmanifesti trükkimisega.
Perekonnal õnnestus 22. septembril 1944 kodumaalt lahkuda viimase Saksamaale suunduva laevaga ja sõita sealt edasi Austriasse, kus Tõnu Jürvetson läks saksakeelsesse kooli. 1946. aastal paluti Voldemar Pätsil asuda Geislingeni, et ta hakkaks Eesti Rahvuskomitee esimeheks, ning vanavanemad võtsid kaasa ka Tõnu, kes läks Geislingenis eesti kooli. 1948. aastal sõitis kogu pere Rootsi ning Tõnu hakkas käima Göteborgis rootsikeelses koolis.
1951. aastal otsustas perekond ümber asuda Kanadasse Torontosse, seejärel Montreali. Seal lõpetas ta 1957. aastal töö kõrvalt YMCA õhtukeskkooli.
Tõnu Jürvetson alustas laboranditööd Ottawas Belli laboratooriumis, seejärel töötas Motorolas Ameerika Ühendriikides. Edaspidi töötas ta USAs mitmes paigas, käivitades vabrikujuhatana mitu tehnoloogiaettevõtet.
