Mitmed põlvkonnad esindatud

Esmakordne Laagrilaulude õhtu New Yorgi Eesti Majas laupäeval, 5. novembril tõi kohale USA eestlasi kolmest ilmakaarest. 2,5-tunnine kava pakkus kolmele põlvkonnale aja ja paiga oma südamed lahti laulda.

Oli kuulda mineviku helinaid Rootsist ja Kanadast, aga peamiselt Lakewoodi laagrielamustest. Kõik see, mis on olnud ja käib veel edasi. Juulikuus oodatakse Järvemetsa suurlaagrisse 50-aastast tegevust tähistavale juubelile noori ja veterane.

Laagrilaulude õhtut iseloomustas publiku märkimisväärne osavõtt esimesest laulusõnast peale. Õhtu algas, tavaline: „Sütti, sütti, põle, põle!” ei süüdanud lõkketuld; seda oli vaja meelitada laulusõnadega: „…saada helki üle terve ilmamaa!”.

Lõkkepidu algas Teraspoiste (Loigu/Kork) lauluga, mis meenutas 1957. a. suurlaagrit Lakewoodis. Ulja meeleolu kandis edasi torontolase Priit Aruvalla sõnastatud ülipopulaarne „Tallinna teel“, mida rahvas oskas osavalt harmooniaga rikastada. Eeslauljaiks olid Gunnar Tamm (lõkkejuht) ja Andres Raudsepp (õhtujuht), kes ühtlasi saatsid laule kitarridel.

Lauludele järgnesid mõned ajaloolised vihjed ning selgitus laulude kohta; laagrieluga seotud laulud ristiti sõltuvaiks ja peamiselt mälestustega seotud sõltumatuiks.

Laagrieluga seotud laule, eriti gaidlaulude repertuaarist, esitas ngdr Marga Anto-Raudsepp. Noorema põlve lõkkejuhid ja eeslauljad Kaja-Kai Ojamaa ja Liina Sarapik esinesid ka duetina. Kuidas omal ajal Saaremaal matkati, seda kirjeldas kitarrisaatel Gunnar Tamm. Eeskavas säras Urmas Kärner, kes meenutas aegu, mil laagreis esitati viisistatud reklaami.

Sombreerot kandev Andres Raudsepp esitas satiirilise humoreski globaalse eestluse teemal, milles mainitud seltskondlikud laagrilaulud said erineva tõlgenduse Mehhiko rahvalaulu stiilis.

Pärast vaheaega osutusid õhtu tähtedeks publiku hulgast esile kerkinud laudkonnad, kelle omavahelises lauluvõistluses jäid peale kõige nooremad — kolmik Aleksa, Lia ja Stefan. Teise koha saavutas abielupaaridest võistkond, kelle laul „Suudluse õpetus” pälvis erilist tähelepanu praktilise demonstratsiooni tõttu. Zhürii oli 3 liikmeline: ajalehe Vaba Eesti Sõna toimetaja em Airi Vaga, Haridusseltsi esimees dr Toomas Sõrra ja Floridast kohale sõitnud tantsija Järvi Linda Raudsepp.

Eeskava finaal tõi lavale lõkkejuhid ja esinejad, kellest igaüks juhatas veel ühe laagrilaulu: Kaja-Kai ja Liina „Vangile ei meeldi trellid” (V. Salumets/Justament), Urmas „Läbi päeva ja öö” (P. Kopvillem), Marga ja Andres „Eesti noored, jääge kokku” (Mandre/Kork). Laulu „Öö pime” populaarsus lahvatas Ühendaja laagris 1970; seda laulsid ühenduseks eesti noored võõrsil ja kodumaal. Lõpulaul „Lakewoodi liiv“ tõi kõik laulujuhid lavale ja koondas publiku ning esinejad üheks pereks. Moodustati sõprusring, mida juhatas USA skautmaleva juht Gunnar Tamm, kes ütles ka lõpupalve.

Olulist rolli sujuvalt kulgenud eeskava õnnestumises mängis lauluvihik, mis sisaldas lisaks lauludele ka illustratsioone jm, sh lauludele omistatud tunnustusi (Jõe, Kiilaspea, Kork, Koorits, Lannus, Loigu, Mandre, Mikiver, Stafenau jne). Väljaande koostajad ja kujundajad olid lõkkejuhid Kanadast.

Õhtu korraldamise idee tekkis ja selle eelorganiseerimine toimus New Yorgis ning ilmselt tabas see märki, kuna osalejaid oli mitmelt poolt, ehkki enamus tundus olevat New Jersey'st, kus asub laagrilaulude süda USAs.

Dr. Sõrra hinnangul oli saalitäis publikut eluaastates 8 kuni 80, ning ta lisas, et korraldajatelt oli juba nõutud selle ürituse kordamist.

Nii ongi „Teine laagrilaulude õhtu” juba New Yorgi Eesti Haridusseltsi poolt välja kuulutatud 4. novembriks a. 2006.

Eestlased Kanadas

TRENDING