Tähistamaks 60 aastat kestnud laulurännakuid eestluse radadel võõrsil, korraldab New Yorgi Eesti Haridusselts 5. novembril NY Eesti Majas „Laagrilaulude õhtu“.

Eelolev õhtu peaks olema südamelähedane igale põlvkonnale, eriti aga meie keskmisele generatsioonile, kes hetkel on eesti organisatsioonide juures välismaal juhtivalt tegev. Paljude jaoks meist on laagrilaulul olnud põhiline roll eestlaseks kujunemisel või jäämisel.

Haridusseltsi uus esimees dr. Toomas Sõrra, kes oli New Yorgis pikemat aega eesti kooli juhataja, peab oma südameasjaks edastada laagrilaulude ilu ja eripära järgmisele generatsioonile. Ta on kutsunud õhtuks kohale endise laululõkete korraldaja Andres Raudsepa Kanadast, kes kavatseb eeskava läbi viia koostöös kohalike laulujuhtidega.

Kerkib kohe küsimus: mis on laagrilaul? Enne võiks ehk vastata küsimusele: mis on laager? Ehkki on sõjaväe-, põgenikelaagreid jne, tähendab see võõrsil võrsunud keskmisele põlvkonnale lihtsalt suvelaagrit, seejuures peamiselt skaut- või gaidlaagrit kas Kotkajärvel, Järvemetsal (Lakewood, NJ, USA) või Lättemäel (Québec).

On huvitav, et väliseesti igale suurlaagrile on loodud oma laagrilaul, kusjuures autorite hulgas võib leida nii mõnegi tuntud helilooja (Aavik, Loigu, Mandre, Stafenau) ja luuletaja (Kork, Mikiver, Mägi) nimed. Paguluse algaastail loodi Rootsis Ömmerni suurlaagri jaoks laul „Meid laiali pillutand tuuled“ (1949). Aastal 1967 lauldi Koguja suurlaagris Lakewoodis „Tule, rändame mändide varju”. Vaid aasta varem kajas Kotkajärvel Kaljuvalla suurlaagri laul. Olulisemad laagrilaulud on jäänud verstapostidena seisma noortelaagrite teekonnal.

Praegusele keskmisele põlvkonnale on tähendusrikkad olnud ka eesti suvekodud Kanadas, Rootsis ja USA-s, kus on kujunenud oma laulukultuur. Kui skaut- ja gaidjuhtidele on suvekodu ja laager erinevad mõisted, siis „Laagrilaulude õhtu“ raames leiavad nad ühenduse, milles on jõud ja laulumõju.

Ametlike laagrilaulude kõrval on ka selliseid, mil pole erilist sidet ühe või teise laagriga. Siinjuures püsib populaarsemate eesotsas „Kotkajärve Kai“. Südamesse tungivaim on gaidide loodud „Näed sa lõkke ääres skaudipoissi“.

Mis juhtub nende laagriviisidega, mis hiljem on muutunud populaarseteks seltskondlikeks lauludeks ning „hüpanud“ otse heliplaadilt noorte repertuaari?

Vastus on lihtne. Iga laagrimälestustega seotud laul, mis sobib skaudilaagri või suvekodu õhkkonda, on ka laagrilaul. Ka neid laule pakub „Laagrilaulude õhtu“ New Yorgis. Aga ettevaatlikumalt. Võiks öelda, et mõnel palal on laagripärasem maik kui teisel, kui näiteks võrrelda laulu „Kuulen sinu lainte laksu“ „Lõbusa õllepruulijaga“. „Laagrilaulude õhtu“ publik võib aga teha oma otsuse.

Vahepeal kutsuvadki õhtu korraldajad kõiki kohale, eriti ka laagrilaulu harrastajaid Kanadast. Heale lugejale esitame siinkohal väikese palve kirja panna teadaolevate laulude nimed või esimesed lauluread, mis on seotud noortelaagrite mälestustega.
Viielaululine valik palutakse edastada:

Andres Raudsepp (Kanada):

või

Toomas Sõrra (USA):

Märkmed: