www.DELFI.ee
Ants Laaneots
Foto: Tanel Meos
Ukraina president Petro Porošenko rääkis, et temaga vesteldes ähvardas Putin, et suudab kahe päevaga vallutada Balti riikide pealinnad, Varssavi või Bukaresti. Porošenko rääkis seda Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barrosole ja tema meeskonnast lekkis see Euroopa ajakirjandusse.
Laaneots nimetas seda tüüpiliseks vene stiilis hirmutamiseks. Selle ähvardusega soovis Putin Porošenkot šantažeerida. Laaneots oli nõus Andrei Illarionoviga, kes nimetas seda lihtsalt infoterroriks, et Porošenkot survestada.
Teiseks on Putin Laaneotsa sõnul praegu närvis, sest Venemaa on sattumas kahe tule vahele. Läänes suur tüli Euroopa Liidu ja NATOga, idas hiiglaslik Hiina, kes on üsnagi huvitatud Vene Kaug-Idast. Praegu käivad Kaug-Idas asuvas Ida sõjaväeringkonnas vene relvajõudude strateegilised õppused Vostok 14, ligi 162 tuhande mehe, enam kui 9000 erineva masina, 600 lennuki ja 84 sõjalaeva osavõtul.
See on musklite näitamine eelkõige Hiinale ja Jaapanile, sest hiinlased on suurendanud oma üksuste arvu Vene piiri lähistele, millest Moskva kõvasti rääkida ei taha. "Peking järgib muistse väejuhi Sunzi tarkust, et Hiina peab istuma mäel ja vaatama, kuidas kaks tiigrit orus kaklevad ning võtma neilt naha, kui mõlemad on end ära kurnatud," rääkis Laaneots.
Lisaks ajab venelasi närvi ka võimalus sattuda uute Euroliidu sanktsioonide alla. Eile tegi Europarlament otsuse täiendavate sanktsioonide kohta Venemaale. Moskvale on eriti ohtlik, kui keelatakse ära rahvusvahelise arveldussüsteemi SWIFT kasutamine. Venemaa ühe parima majanduseksperdi Aleksei Kudrini sõnul võib selle tagajärjel Vene SKT kuni viis protsenti väheneda.
Eesti peab praegu tegema kõik oma kaitsevõime tugevdamiseks ja NATOlt võimalikult suure toetuse saamiseks, aga hetkel Laaneots Eestile mingit sõjalist ohtu ei näinud.
Küll tuleb tema sõnul valmistuda kõikvõimalikeks Venemaa poolseteks sigadusteks, mida näitab ka kaitsepolitseinik Eston Kohveri röövimine Eesti-Vene piirilt. "Kui kellelgi on Venemaal või venelastega asja, siis peaks väga ettevaatlik olema ja kaaluma, kas seda praeguses olukorras ikka on vaja teha. Kui on vaja, siis tuleb olla ettenägelik, et mitte langeda mingi provokatsiooni ohvriks," rääkis Laaneots.
Kagupiir tuleks tema arvates korralikult välja ehitada, alustada võiks nendest lõikudest, mis tulevase piirilepinguga ei muutu. Ka kümnekonna aasta eest toimunud reform, millega piirivalve muudeti sõjaväelisest organisatsioonist politseiorganisatsiooniks, oli tema sõnul viga, sest praegune piirivalve ei suuda mingile relvastatud piiriületusele vastu seista. Piirivalve peaks olema sõjaväeline organisatsioon, mis võib samal ajal olla siseministeeriumi koosseisus, nagu see on Soomes ja oli meil 90-tel aastatel.
www.DELFI.ee
