26.–29. augustini toimunud LEP2009 kultuurikava oli mitmekülgne, sisaldades seminare, loenguid, pidusid, teatrit, kunsti, laulu, tantsu jm. Kokku oli osalejaid 400 ringis.
LEP2009 juhtmõtteks oli „Eesti Keel – Eesti Meel“. See valik polnud juhuslik – nimelt möödub tänavu 15 aastat eesti keele õpetamise algusest Washingtoni Ülikoolis.
Juba LEP-i esimene päev, 26. august, pakkus nii mõndagi. Osalejate registreerimisele järgnes kandlemängu kursus Giles Buser-Molatore’i juhendamisel ja VIPide vastuvõtt.
Õhtul toimus pidulik avatseremoonia lühikeste kõnede, õhtusöögi ja tantsuõhtuga Washingtoni Ülikooli terviseteaduste kompleksis. Seal tegid muusikat „Lääneranniku Pillimehed “ ja „Kaunimate Aastate Vennaskond“ Eestist.
Järgmine päev juhatati sisse hommikupalvusega, millele järgnesid ettekanded. Prof. Guntis Smidchens, kes on juhtinud Washingtoni Ülikooli Balti õpingute õppetooli 15 aastat, kõneles sellest, kuidas eesti keele ja kultuuri õpetamine on nende aastate jooksul edenenud. Dave Kiil Kanadast esines ettekandega „Eestluse ajaloost Albertas“. Maie Barrow Austraaliast rääkis sealsete eestlaste elust ja Sydney Eesti arhiividest. Eesti valitsuse nõunik väliseesti küsimustes Aho Rebas pidas loengu teemal „Eestlased välismaal ja Rahvuskaaslaste programmi eesmärgid“. Hr. Rebas kõneles hiljem ka korporatsioonide liikmetele ja nende külalistele väliseestlaste rollist Eesti iseseisvuse taastamisel.
Vancouveri eesti teatritrupp esitas lavastaja Raimund Stamme juhtimisel eesti- ja ingliskeelse lustliku tüki „William Shakespeare’i teosed”.
LEP-i korraldajad polnud unustanud ka teismelisi. Neile oli selle päeva õhtul korraldatud pidu, kus mängiti võrkpalli, grilliti toitu ja toimus muud noortepärast.
Samal ajal tulid täisksvanud oma ballile, mis algas kokteiliõhtuga. Oli pidulik õhtusöök ja tantsiti Eesti ansambli „Kaunimate Aastate Vennaskond“ muusika saatel.
Reede hommikul kogunesid lauljad-tantsijad peaproovile. Samal ajal toimunud veteranide koosviibimisel osalenutele tutvustas Arvo Vercamer Eesti sõjaväe ja relvade ajalugu.
„Kaunimate Aastate Vennaskonna“ koosseisu kuuluvad Andres Dvinjaninov, Hannes Kaljujärv, Jüri Lumiste, Indrek Kalda ja Toomas Lunge esitasid hiljem laululavastuse „EESTI AJA LAUL“. Selles on juttu ajastu mõjust lauludele ja lauludest, mis ajatuultes on püsima jäänud. Ettekandele tulid viimase 100 aasta lood ja laulud nii kodu- kui välis-Eestist. Mida selles kavas kõike ei leidunud! Olaf Kopvillem ja Tõnis Mägi, Päts ja Molotov, metsavennad ja nõukogude sputnik, 1920ndad ja ‘70ndad, tsaariaeg, Eesti Vabariik, Nõukogude Eesti jne, jne. Kõik see põimiti kokku energiaküllaseks tervikuks „Eesti aja laul“, mille esietendus toimus Seattle’is.
Samal päeval oli veel korraldatud Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides mõttevahetus ja arutelu eestlaste rahvusliku tegevuse suundadest.
Ja oligi käes oodatud laulu- ja tantsupidu, kuhu kogunes saalitäis huvilisi. See suurüritus toimus ülikoolilinnaku Kane Hall’is. Rahvatantsuelamust pakkusid tantsugrupid Seattle’ist, Portlandist, Vancouverist ja Los Angelesest. Kohalviibinud peapiiskop Andres Tauli sõnul oli rahvatantsijate esinemine super. Tegemist oli valdavalt nooremate rahvatantsijatega, kelle esitatud kava oli kõrgetasemeline, keeruline, uudne ja viimseni lihvitud.
Laulu- ja tantsupeo kulminatsiooniks oli kõiki peol osalenud koore ja tantsijaid ühendav finaal, kuhu haarati ka kuulajad.
Laupäeva, 29. augusti hommikul toimus kontsert-jumalateenistus University Lutheran Church’is, kus teenisid vaimulikena E.E.L.K. peapiiskop dr. Andres Taul, USA praost Thomas Vaga ja abipraost Hendrik Laur ning õp. Walter Johanson Vancouverist. Koorilt kõlasid L. van Beethoveni „Kõik taevad laulvad“, C. Kreegi „Taaveti laul # 104“, L. N. Morrise / G. Kiviste „Jumal, mu süda igatseb sind“ ja J. Aaviku „Hoia, Jumal, Eestit“.
Pärastlõunal läbis pidulistest tulvil Eesti lipu all seilav laev pillihelide ja rahva rõõmsa kaasalaulmise saatel turistidest ja uudistajatest tulvil kuulsad Ballardi lüüsid ning tüüris mööda Seattle‘i veeteid rahvapeole, Kiana puhkemaja poole. Kohale jõudes oli piisavalt aega enne oivalist õhtusööki merekarbi nestet maitsta, ümbruskonda imetleda ja omavahel vestelda. Õhtusöögile järgnenud rahvatantsijate ja muusikute etteaste oli eelsoojenduseks ühiseks tantsimiseks ja kooslaulmiseks.
Lühikesel lõputseremoonial hoidsid peolised õhtuhämaruses kätest kinni, moodustades sõprusringi, et kohtuda taas 2011. aastal San Franciscos, XXX Lääneranniku Eesti Päevadel.
Eesti Rahvusringhäälingu korrespondendile Neeme Rauale antud intervjuus väljendas LEP2009 president Tom Napa rahulolu päevade õnnestumise üle.