Hetk rahvatantsupeolt Los Angeles'e pilvelõhkujate vahel. Foto: Reet Rand
Los Angelese eestlane
Lääneranniku päevade osavõtja muusikamehe Raoul Langveega.
XXVIII Lääneranniku Eesti Päevad Los Angeleses on saanud mineviku magusaks märkeks augustikuu kalendrilehel. Neli sisutihedat päeva täis eesti kultuuri keset Kalifornia südant Los Angeles’es on saanud möödanikuks. LEP korraldustoimkond loodab, et festival ei jää vaid „peoks meie tänaval“, vaid kandub läbi muljete ja emotsioonide ka nendeni, kes mingil põhjusel peost kõrvale pidid jääma. Loodame, et meie külalised lahkusid Inglite Linnast päikesepruunide põskede ja sooja südamega ning ka teadmisega, et eestlus läänekaldal mitte kadunud pole, vaid õitseb ikka edasi.
Los Angelese eestlased tahtsid üle viiekümne aasta vanusesse traditsiooni tuua veidi värsket verd. Eks ole ka eestlus piiri taga muutumas. Põhjused välismaal elamisel on teised kui aastaid tagasi. Meie soov oli rakendada ürituse õnnestumiseks just oma kohalikke talente. Inimesi, kellel on mitmeid säravaid andeid, mis paljudele seni teadmata.
Lääneranniku Eesti Päevade moto „Eesti, mu südame sünnimaa“ on luuletaja Leelo Tungla loomingust. Koostöös helilooja Olav Ehalaga oli LEP’i jaoks valminud muusikaline moto, mida oma sõnumi poolest võiks tunnustada kui väliseestluse hümni.
Hea meel oli, et täies lavasäras astus üles üle poole sajandi tegutsenud Los Angeles’e eesti teater, mille etendus oli peo alguspäevadeks juba välja müüdud. Täissaal sai kõhutäie naerda ei millegi muu kui eestlase enda üle. Täissaalile läksid ka Külaliskontsert ja Laulupidu, kus ühendkooris astus üles üle saja laulja. Pidu olnuks teist värvi ilma meie külalisteta: sopran Kristi Roosmaa, rahvatantsuansambel „Kuljus“ Eestist ning Lonnie Cline koos Clackamas Community College’i kooriga ning segakooriga Unistus, kes Kirikukontserdil esitasid Cyrillius Kreek’i “Reekviemi”. Tantsupidu pilvelõhkujate vahel ei jäänud Eesti tantsupidudele grammigi võrra alla. Seda kindlasti ka tänu Vancouveri tantsijatele, kes olid esindatud lausa kahe rühmaga: „Kilplased“ — juhendaja Liisa Suurkask ja „Keerutajad“ — juhendaja Enno Paat.
Festivali kultuuriprogramm sisaldas ka mitmeid ettekandeid ja loenguid. Üheks märkimisväärsemaks võis pidada Alberta eestlaste ettekannet, mille tõid meieni Helgi Leesment ja Dave Kiil.
Piduliku atmosfääri lõi Hollywoodi tähesära täis Ball, kus kuulutati Oscari vääriliseks järgmine LEP’i korraldaja – Seattle. Terve festivali aja olid avatud Kunstinäitus ja Pood. Õhtuid aitas pikendada hotelliga samal tänaval asunud Salakõrts. Salakõrtsist kodutee meenutas kui kodust Viru tänavat – kõik vastutulijad rääkisid eesti keelt! Mõnus punkt peole pandi Los Angeles’e Eesti Majas, mis Kodu Kauniks! projekti raames on saamas oma uut nägu ja tegu.
Täname kõiki oma külalisi, nii lähedalt kui kaugelt. Ainult tänu teile sai pidu peoks mitte „ainult meie tänaval”, vaid ka meie kõigi südameis.
www.lep2007.com