Ekspeaministri ja Isamaaliidu esimehe Mart Laari hinnangul jõudis peaminister Siim Kallas presidendi valitsusjuhiks muutmise kavani, kui hakkas pidama demokraatiat riigivalitsemisel ülearuseks lisandiks.
Kas Siim Kallase ettepanekud riigijuhtimise ümberkorraldamiseks olid teile üllatus?
Valimiste eel ei tohiks olla miski asi ootamatu. Sedalaadi ettepanekud tavaliselt ilmuvadki avalikkuse ette valimisolukordades. Sisu oli loomulikult ootamatu.
Te peate neid puhtalt valimispropagandaks?
Ma ei ütleks, et ainult seda. Tegu on ka sügavama mõtteviisi ja sellega, et Siim Kallas on juba kolmveerand aastat peaminister olnud.
On see seda tüüpi ettepanek, nagu raamatus «Jah, härra peaminister», kus valitsusjuht James Hacker saadab ebameeldivate teadete summutamiseks välja 70 Nõukogude Liidu diplomaati?
Kindlasti ka see. Kuid olles ametit mõnda aega pidanud, tekivad ilmselt paljudel peaministritel mõtted, et miks on tarvis niisugust asja nagu demokraatia. Tundub, et ka Siim Kallast on hakanud see vaevama.
Tema amet on mõneti frustreeriv - ta on tihtipeale sunnitud tegema asju, mis talle ilmselt meele järele pole. Viimane näide on tasakaalust väljas eelarve.
Olete valmis nõustuma Kallase seisukohaga, et praegu on Eesti riigijuhtimine tipptasemel liiga keerukas ja seda peab lihtsustama?
Ei ole. Väga pikka aega ja väga lähedalt riigijuhtimist näinud inimesena võin kinnitada, et ma ei näe võimude jaotuses suuremaid probleeme.
Kindlasti on mõned kriginad, aga Eesti põhiseadus on toiminud hästi. Iga peaminister on niipalju ruumi väärt, kui tal seda on.
Mis võib olla Siim Kallase põhieesmärk, kui ta pakub presidendist valitsusjuhi tegemist?
Ühtpidi ta ütles, mida mõtles. Teistpidi oli teada, et puhkeb debatt ja see katab kinni ka selle Reformierakonnale äärmiselt «meeldiva» debati, mis muidu käib.
Olukord meenutab väga 1930. aastate alguse ideid. Ka siis tundus Eesti poliitikutele, et demokraatia on ülearune lisand.
Tähendab, siis Kallas ise kujutlebki end selle presidendina, kes valitsust juhib?
Mulle tundub küll, jah.
Kas olete valmis ka kujutlema, et valitsust juhtiva presidendi nimi on Edgar Savisaar?
Olen valmis ka seda kujutlema.
Aga kuidas on Mart Laariga?
Mart Laar kindlasti ei taha olla sellise ameti peal, mis omandab suhteliselt diktaatorlikke mõõtmeid. Mart Laar teeb kõik, et Eesti sellise olukorrani ei jõuaks, sest ta teab ajaloolasena hästi, milleni viisid katsed samasugust süsteemi kehtestada.
Kas rahva poolt otse valitav president aitaks vähendada rahva võõrandumist võimust, või on see lootus määratud luhtuma?
Meil on naaberriigis olemas rahva poolt otse valitud president. Ma ei ütleks, et Soome riik oleks kokku kukkunud. On üleminekuperiood ja rahvusvahelistel üritustel on mõnikord naljakas vaadata, kuidas peaminister ja president kõrvuti istuvad. Kuid Soome riigi efektiivsust pole see karvavõrdki vähendanud.
Vaadakem, kuhu liigub Euroopa. Kallase ettepanek on pigem samm tagasi minevikku kui tuleviku poole. See kõigutab paati ja seda üsna ohtlikult olukorras, kus Eesti pole veel siledas vees. Meid ei oota seoses NATO ja Euroopa Liiduga ees mitte ajaloo lõpp, vaid hulk uusi väljakutseid.
Seega, teie arvates võiks otse valitud president säilitada praegused volitused?
Kaitsealast olukorda tuleks täpsustada, aga põhimõtteliselt küll.
Te ei usu, et skeemi «praegune peaminister versus otsevalitav nõrkade volitustega president» on konflikt sisse programmeeritud?
Ei maksa iga ameti puhul halada, et kuidas ma küll kellegagi tülli lähen, või kuidas midagi tegemata jääb. Konflikte tuleb ette, aga praegune tasakaalustatud süsteem on toimiv. Tuleb endal lihtsalt mees olla.
Kui kohane tundub teile Eesti riigijuhtimise parandusettepanekute tegemisel kasutada võrdlusi USA ja Venemaaga?
Euroopas on riik nimega Prantsusmaa, kus on presidentaalne süsteem.
Ei, ei. Prantsuse süsteem on Kallase pakutust päris kaugel, see on ikka puhas Ameerika süsteem. Isegi mitte Vene oma.
Kas lihtsus, ratsionaalsus ühelt poolt ja demokraatlikkus teiselt poolt on riigijuhtimise korraldamisel alati vastandid?
Näiliselt nad on. Aga julgen oma kogemuse põhjalt öelda, et tegelikult see päris nii ei ole. Kõigil takistustel, mis eri kontrollimehhanismide kaudu täitevvõimu ette veerevad, on oluline positiivne mõju, et vältida suuremaid prohmakaid ja vigu. Kõik me oleme ekslikud. Soovis saada absoluutne võim peitub usk inimese ilmeksimatusse. Mina sellesse ei usu. Tasakaalustatud süsteemid on kõige efektiivsemad valitsemisviisid, mis siis, et peaminister on siis alati presidendist ebapopulaarsem.
Nii et Kallas taotles oma ettepanekuga populaarsust?
Ei, ma ei arva seda. Kolmveerand aastat on teda veidi valgustanud, mida peaministri amet tähendab. On tekkinud esimene frustratsiooniperiood.
See käib ameti juurde. Alguses on mesinädalad, pärast hakkab pohmeluse poole kiskuma. Nüüd on see nukker aeg käes. Kui mina oleksin tema olukorras, oleks ka mina nukker.
Kuigi, populaarsusega pole tal midagi viga. Mart Siimanni järel on ta viimaste aegade populaarseim peaminister, ning kui ta suuri prohmakaid ei tee, siis jätkub see valimisteni samas vaimus.
Kui populaarseks saab rahva seas mõte teha otsevalitavast presidendist valitsuse juht?
Kindlasti on ühiskonnas rühmad, kellele see meeldib. Igatsus tugeva käe järele on kogu Euroopas olemas. Sellistele igatsejatele meeldib Kallase ettepanek, mis on ju süsteemne, sest kõrvaldatakse ka kõik teised kontrollmehhanismid.
Kui sarnane on Kallase süsteem nende aegadega, kui meil oli presidendiks Konstantin Päts?
See on isegi veidi kaugemale minev. Kui võtta aluseks aastad 1934-1938, on sarnasus üpris suur.
Ma ei usu, et Kallas seda silmas peab. Mulle tundub, et ta ei mõelnud päris täpselt järele, mis on selle ettepaneku paralleelid ajaloost.
Muide, Kallas tunneb ajalugu hästi. Niipalju, kui mina teda tunnen, on kõige vähem tegemist inimesega, kes tahaks «vaikivat ajastut» kehtestada.
Kas usute Kallast, kui ta ütleb, et ettepanek ei olnud mõeldud surmtõsiselt, vaid diskussiooni avamiseks?
Esimese hooga mõtlesin, et Siim Kallas teeb nalja. Aga kui nägin teda teleris, kus ta kõike põhjendas ja seletas, hakkas see tunne ära kaduma. Mulle meeldiks väga, kui Kallas teekski nalja ja kogu meie vestlus praegu oleks täiesti mõttetu.
Kuivõrd sarnaneb Kallase ettepanek teie kunagise ettepanekuga, et pealinn tuleb viia Tallinnast Tartusse?
Kui too isegi teostuks, ei oleks tagajärjed nii hullud... Mina võtsin seda asja vist rohkem naljana kui Kallas oma ettepanekut.
Siim Kallase ettepanekud
• Riigikontroll parlamendi järelevalveaparaadiks valitsuse tegevuse üle.
• Õiguskantsler viia üle kohtusüsteemi, allutada Riigikohtule.
• Valitsusjuhi ülesanded anda presidendile.
Peaministriga pahandatakse palju
«Saades otsemandaadi, hakkab tulevane president kindlasti riigi juhtimisse sekkuma, aga seda ei võimalda meie parlamentaarne riigikord. /.../ Mis võiks olla lahendus? /.../ Tegelikult pole ehk hoopis peaministrit vaja. Niikuinii pahandatakse temaga palju. Mis oleks, kui annaks valitsusjuhi ülesanded presidendile?»
Siim Kallas, peaminister, Eesti riigi juhtimise muutmisest (3. oktoobril 2002 Tartus ametnike foorumil peetud kõnest)
Ise tuleb mees olla
«Väga pikka aega ja väga lähedalt riigijuhtimist näinud inimesena võin kinnitada, et ma ei näe võimude praeguses jaotuses suuremaid probleeme. Kindlasti on mõned kriginad, aga Eesti põhiseadus on toiminud hästi. Iga peaminister on niipalju ruumi väärt, kui tal seda on. /.../ Konflikte tuleb ette, aga praegune tasakaalustatud süsteem on toimiv. Tuleb endal lihtsalt mees olla.»
Mart Laar, endine peaminister, kommenteerides Siim Kallase ettepanekut
Arvamus
Edgar Savisaar
Keskerakonna esimees
Reformierakonna ideid presidendi ja linnapea otsevalimiste kohta ei saa siduda päevapoliitikaga, vaid seda tuleks arutada pärast 20. oktoobrit. Valijatele on selline idee alati meeldinud. Poliitikud, sealhulgas ka Keskerakonna ja Reformierakonna poliitikud, on olnud laiade volitustega otse valitud presidendi idee suhtes ettevaatlikud või sellele vastu. (BNS, 4.10.2002)
Eiki Nestor
Rahvaerakonna Mõõdukad aseesimees
Siim Kallas soovib efektseid ja intellektuaalselt huvitavaid ideesid esitades juhtida tähelepanu kõrvale valitsusliikme korruptsioonijuhtumilt ja Riigikogu liikmete korteriskandaalidelt, millesse on segatud märkimisväärne osa Reformierakonna tipp-poliitikutest. Mulle meenub üks peaminister, kes kriisihetkel andis pika intervjuu ja tegi ettepaneku viia pealinn Tallinnast teise kohta. (BNS, 4.10.2002)
Villu Reiljan
Eestimaa Rahvaliidu esimees
Minu arvates on praegu küll muid ja tähtsamaid asju, mille üle targutada. Peale selle tähendab see ikkagi põhiseaduse kapitaalset muutmist. Kui millegi üle tahaks mõtiskleda, siis võiks mõtiskleda ikkagi eesti rahva ja rahvuse elujõu üle. Siim Kallas on osav lehemees ja päris hea propagandist ning Reformierakond on praegu toimuvates sagimistes üsna palju mõtteainet andnud.
Ken-Marti Vaher
Ühendus Vabariigi Eest - Res Publica aseesimees
Need mõttekillud kuuluvad samasse ooperisse nii mitmegi valitsusjuhi püüdega visata ajal, mil erakonna võtmeisikud on tekitanud hulga skandaale, õhku intellektuaalselt huvipakkuvaid küsimusi. Ettepanekud on utopistlikud, kuna vajavad põhiseaduse muutmist ja see on ülimalt keeruline ning aeganõudev. Isegi Lennart Meri ja Res Publica ettepanekut presidendi otsevalimise kohta ei ole suudetud menetleda erilisi eduga.