Spetsiaalselt Eesti Elule saadetud Tallinnast "VARJATUD SOVJEEDI PÄIKE"
Tavatu vastasseisu algatas Rüütel, kes teatas Kanal 2 uudistesaates, et Isamaa valitsus ning tollased riigijuhid Meri ja Laar nurjasid 1992. aastal Eestile soodsa piirilepingu sõlmimise. Rüütli väitel oli ta eelnevalt Vene presidendi Boriss Jeltsiniga kokku leppinud, et Eestile hakkavad kuuluma nii Narva jõest itta jäävad alad kui ka hiljem Venemaale läinud setu külad.
Riigipea avaldus pani president Lennart Meri ja Mart Laari nördima.
“Me ei tohiks kunagi segamine ajada oma parimaid lootusi ja tegelikku realiteeti,” kommenteeris president Meri süüdistusi Kanal 2 uudistesaates “Reporter”.
“Ma olin Arnold Rüütliga koos Moskvas ja viibisin tema ja Jeltsini kohtumise juures,” ütles Meri. “Nii palju kui ma mäletan – see oli pikk dialoog, mis ei olnud mitte kuigi realistlik ja mida Jeltsin, nii palju kui ma mäletan, eriti tõsiselt ei jälginud.”
Süüdistusi ei võtnud omaks ka toonane peaminister Mart Laar. “Loodan, et Rüütel vabandab või esitab oma sõnu kinnitavad dokumendid nii piirileppest Jeltsiniga kui ka sellest, kuidas ma isiklikult selle sõlmimise nurjasin,” märkis Isamaaliidu juhtpoliitikuid.
Ühtlasi teatas ta, et laimu pärast kaaluks ta tõsiselt Rüütli kohtusse kaebamist, kui tegu ei oleks presidendiga. Veel tuletas ta meelde, et ajaks, kui Isamaa valitsus ja Lennart Meri 1992. aasta sügisel ametisse astusid, olid kahe riigi suhted juba äärmuseni pingestunud ning Venemaa oli alustanud Eesti-vastast propagandasõda ning sisuliselt peatanud vägede väljaviimise Eestist.
Vene meedias elav vastukaja
“Võimalus Jeltsiniga piiridest rääkides võis olemas olla 1991.-1992. aasta alguses. Miks Arnold Rüütel siis vastavaid läbirääkimisi lõpule ei viinud, pole mul teada,” ütles Laar.
Rüütel on oma realiseerimata jäänud kokkulepetest Jeltsiniga kirjutanud ka 2001. aastal ilmunud raamatus “Tuleviku taassünd”.
Nii eesti kui inglise keeles välja antud teoses kahetseb Rüütel, et Eesti on lasknud käest nii mõnedki head võimalused suhetes Venemaaga. “Leppisime Jeltsiniga toona kokku Eesti-Vene piiris nii, et setude ajalooline asuala jäi Eesti poolele. NSV Liidu julgeoleku- ja armeeohvitseride ning nende perekondade tingimusteta lahkumine oli samuti üks kokkuleppe osasid,” kirjutas riigipea. Eesti poliitilist eliiti lõhestav konflikt on juba leidnud elavat vastukaja Vene meedias.
