Paneelis osalesid Cindy Gu, Torontos ilmuva hiinakeelse ajalehe Epoch Times toimetaja; ukraina ajakirjanik prof. Andrew Gregorowich; Vietnami Reformipartei Viet-Tan esindaja Christine Chi ja EV aupeakonsul Laas Leivat, kes esindas baltlasi.
Esmalt sai sõna Cindy Gu, kes on tuntud oma julgete seisukohtadega puna-Hiina kompartei taunimisväärse tegevuse suhtes. Tema toimetatavas ajalehes esitatakse järjekindlalt süüdistusi Hiina kommunistide vastu, eriti palju on juttu sealsetest inimõiguste rikkumistest, usulisest tagakiusust ning laste ja vangide töö kasutamisest. Cindy, kes kuulub ka Kanada Etnilise Pressi Nõukogusse, ei jäta kunagi kasutamata ühtki võimalust hiina kommunistide kuritegude esiletoomiseks kohtumistel siinsete tippjuhtidega.
Ajalehe tegevus on kandnud vilja – toimetaja sõnul on 20 miljonit hiinlast selle tulemusena loobunud oma parteiliikme staatusest. Ta rõhutas selleski telesaates jätkuvaid tooreid inimõiguste rikkumisi Hiinas.
Prof. Gregorowich peatus ajaloolisel, Venemaa poolt kunstlikult esile kutsutud Ukraina näljahädal 1930-ndatel aastatel, nimetades tollaste ohvrite arvuks seni teadaolnud 7 miljoni asemel 10 miljonit. On traagiline, et ukrainlased ei tea eriti palju sellest genotsiidist, kuna nende esivanemad hukkusid totalitaar-rezhiimi veskites, ja tänagi teeb Moskva arsenali kuuluv desinformatsioonirelv oma tööd.
Vähem oleme ehk kuulnud Vietnami kommunistide kuritegudest. Christine Chi valgustas vaatajaid oma kodumaal toimuvast, rääkides intellektuaalide tagakiusamisest, vahistamistest ja piinamistest. Ometi elab sealseski rahvas tung vabaduse ja demokraatia järele. Christine võrdles olukorda Praha kevade ja Poola 1980-ndate sündmustega.
Laas Leivat andis suurepärase ja kompaktse ajaloolise ülevaate Balti rahvaste olukorrast kommunistliku rezhiimi all, peatudes küüditamistel jt repressioonidel ning rõhutades, et ca kolmandik baltlasi kannatas nii või teisiti kommunismi kuritegude tõttu. Ta rääkis ka kommunistlike rezhiimide kuritegusid hukkamõistva resolutsiooni menetlemisest ja vastuvõtmisest Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees, kuhu muide kuuluvad ka Venemaa esindajad. (Assamblees on 315 saadikut 46 liikmesriigi parlamentidest.) Resolutsiooni teine osa, mille soovitatakse igal valitsusel uurida kõnealuseid kuritegusid oma riigis, jäi kommunistide vastuseisu tõttu vastu võtmata.
Järgnevalt anti saate paneelis osalenutele sõna küsimuste-vastuste raames.
Vastates Michael Coreni küsimusele vene vähemuse suurusest ja mõjust Balti riikides, nimetas Laas Leivat, et Lätis on neid 40% rahvastikust, Eestis ca 20 ja Leedus vaid 6%. Aupeakonsul nentis, et kommunismil ja selle kuritegudel on mõju ka tänastes Balti-Vene suhetes ning lisas, et kogu kommunistlik ideoloogia põhineb vägivallal. Sellele viitas juba Karl Marx, kes leidis, et proletariaadi diktatuuuri kehtestamiseks läheb vaja vägivalda.
Loodetavasti juhib see huvitav, vajalik ja hästi korraldatud saade vaatajate tähelepanu natsismi kuritegudelt kommunismi omadele. Ületavad ju viimased nii ajaliselt, ohvrite arvult kui oma julmuselt natsistlikke. Seda enam, et natsikuriteod on ammu ajalukku vajanud, aga kommunism elab maailma paljudes riikides edasi.