Demokraatia nurgakivi on valimisõigus. Valimiste kaudu valitseb rahvas oma riiki ja meie siin võõrsil tajume sügavalt, mis on õiglus ühiskonnas, kus hinnatakse igat kodanikku võrdselt.
Kahtlemata on elu välismaal soetanud meile erinevaid väärtushinnanguid teatud valdkondades. Aga vabadus on eestlastel kõrgeimalt hinnatud vaatamata eestlaste asukohamaale. Vabaduse väärtustamisega kaasneb arusaadavalt demokraatlik riigikord ja inimõiguste kindlameelne kaitse.
Sel aastal toimuvad Eesti Riigikogu järjekordsed üldvalimised - 5. märtsil ning eestlastel võõrsil on võimalik hääletada paar nädalat varem. Aga mida meie teame Eesti inimeste olulisematest vajadustest?
Tõsi, oleme igaüks erineval tasandil tuttavad Eestis toimuvaga. Samas saame siiski oma häältega olla konstruktiivsed Eesti tulevikule mõeldes. Vene rünnak Ukrainasse on kahtlemata Eesti kaitsesuundumise tähtsaim tegur riikliku julgeolekupoliitika kujundamisel.
Siinjuures on vaja rahvuslikku ühtsust kindla suuna kujundamisel. Ringkonnad, mis soodustavad meie poliitilist polariseerimist, pakuvad odavat populismi ja üritavad vastaste mahategemist, kahjustades just seda ühtsust, mida Eesti enim vajab.
Võõrsil meie valijate hääl EI OLE väärtusetu. Iga hääl, mis jääb kasutamata, suurendab nende häälte mõju, kes ei hooli eesti rahvusest ega riiklikust turvalisusest. Need hääled on Eestile ohtlikud.
Eesti riigikogu on määranud oma kodanikele võõrsil ÕIGUSE valida. Sellega kaasneb ka KOHUSTUS. Eestlane, kes on võtnud omaks kodanikuõigusi, peaks austama tegudega kodanikukohustusi. Eesti kodanikud välismaal ei omanda Eesti Vabariigi kodakondsust puht nostalgilistel põhjustel.
Käesoleval ohtlikul ja keerulisel rahvusvahelisel ajastul on meie KÕIKIDE hääli vaja. Austades demokraatia põhiprintsiipe saame kaasa aidata eestlaste ühtsusele vabaduse hoidmisel ja kaitsmisel.
Laas Leivat
