Aupäev algas vabaduse leegi toomisega peamajast ristist ja mõõgast koosneva ausamba juurde. Tulekandjaks oli Soomepoiste Eesti esimees Uno Järvela saadetuna ESTO mõtte algataja Robert Kreemi ja Lagedi Vabadusvõitluse Muuseumi rajaja Johannes Tõrsiga. Süüdati suur vabadusaate leek. Kõneles J. Tõrs ja E.V. Kaitseväe peakaplan kol. Tõnis Nõmmik pidas palvuse. Järgnesid pärja panemised mälestussamba jalamile mitmesuguste gruppide poolt. Heisati Eesti lipp. Nüüd järgneski tammede istutamine Vabadusristi kujutavale alale. Tutvuti raskerelvadega Teisest maailmasõjast ja ehituses ülespandud eksponaatidega. Seal domineerisid Eesti väeosade kõrval Soome ja Briti sõjalised abistajad Vabadussõjas. Eksponaat oli ka valmistatud vabade eestlaste ESTOdest, kus nõuti Eestile iseseisvust nõukogude okupatsiooni ajal. Välja oli pandud I ÜEP, ESTO 72 eestlaste võitlusmanifest ja Eestluse Elujõu Manifest Tallinna ESTOlt a. 1996 ühise vaba rahvana tegutsemiseks. Pannool võis näha ka Põhja-Ameerika Eesti Päevade Torontos 1957 avadefileed; ESTOde juhte, mitmesuguseid vabaduse sümboleid jne.
Lagedil austati Eesti iseseisvuse sündi toetanud riike
Eestlased Eestis | 23 Jul 2002 | EEEWR
Laup., 6. juulil toimus Tallinna lähedal asuvas Lagedi Vabadusvõitluse Muuseumi alal tähendusrikas üritus. Üksteist suursaadikut Eestis mitmesugustest riikidest istutasid pargi Eesti Vabadusristi auväljakule oma maade tammed, et sellega taaskinnitada aate- ja relvavendlust Eestiga. Tseremooniat jälgis 171 kutsutud külalist.
Aupäev algas vabaduse leegi toomisega peamajast ristist ja mõõgast koosneva ausamba juurde. Tulekandjaks oli Soomepoiste Eesti esimees Uno Järvela saadetuna ESTO mõtte algataja Robert Kreemi ja Lagedi Vabadusvõitluse Muuseumi rajaja Johannes Tõrsiga. Süüdati suur vabadusaate leek. Kõneles J. Tõrs ja E.V. Kaitseväe peakaplan kol. Tõnis Nõmmik pidas palvuse. Järgnesid pärja panemised mälestussamba jalamile mitmesuguste gruppide poolt. Heisati Eesti lipp. Nüüd järgneski tammede istutamine Vabadusristi kujutavale alale. Tutvuti raskerelvadega Teisest maailmasõjast ja ehituses ülespandud eksponaatidega. Seal domineerisid Eesti väeosade kõrval Soome ja Briti sõjalised abistajad Vabadussõjas. Eksponaat oli ka valmistatud vabade eestlaste ESTOdest, kus nõuti Eestile iseseisvust nõukogude okupatsiooni ajal. Välja oli pandud I ÜEP, ESTO 72 eestlaste võitlusmanifest ja Eestluse Elujõu Manifest Tallinna ESTOlt a. 1996 ühise vaba rahvana tegutsemiseks. Pannool võis näha ka Põhja-Ameerika Eesti Päevade Torontos 1957 avadefileed; ESTOde juhte, mitmesuguseid vabaduse sümboleid jne.
Pärast einet toimus muuseumi ees kultuuriline programm, milles esinesid mitmesugused kohapealsed jõud ja Tallinna saarlaste segakoor. Lõpuks sõitsid mitmesugused sõjamasinad inimestest mööda. Kaitseminister Mikser, Rae vallavanem ja muuseumi juhataja palusid kõiki vastuvõtule selleks püstitatud telgis. Jutt seal kestis kaua.
Aupäev algas vabaduse leegi toomisega peamajast ristist ja mõõgast koosneva ausamba juurde. Tulekandjaks oli Soomepoiste Eesti esimees Uno Järvela saadetuna ESTO mõtte algataja Robert Kreemi ja Lagedi Vabadusvõitluse Muuseumi rajaja Johannes Tõrsiga. Süüdati suur vabadusaate leek. Kõneles J. Tõrs ja E.V. Kaitseväe peakaplan kol. Tõnis Nõmmik pidas palvuse. Järgnesid pärja panemised mälestussamba jalamile mitmesuguste gruppide poolt. Heisati Eesti lipp. Nüüd järgneski tammede istutamine Vabadusristi kujutavale alale. Tutvuti raskerelvadega Teisest maailmasõjast ja ehituses ülespandud eksponaatidega. Seal domineerisid Eesti väeosade kõrval Soome ja Briti sõjalised abistajad Vabadussõjas. Eksponaat oli ka valmistatud vabade eestlaste ESTOdest, kus nõuti Eestile iseseisvust nõukogude okupatsiooni ajal. Välja oli pandud I ÜEP, ESTO 72 eestlaste võitlusmanifest ja Eestluse Elujõu Manifest Tallinna ESTOlt a. 1996 ühise vaba rahvana tegutsemiseks. Pannool võis näha ka Põhja-Ameerika Eesti Päevade Torontos 1957 avadefileed; ESTOde juhte, mitmesuguseid vabaduse sümboleid jne.
Eestlased Eestis
TRENDING