Läheneb suurpõgenemise 80. aastapäev
Järgmise aasta septembris möödub 80 aastat 1944. aasta suurpõgenemisest, kui 80 000 Eesti kodanikku olid sunnitud maha jätma oma kodumaa, põgenedes teise nõukogude okupatsiooni eest. Jääjatele tähendanuks see kindlat Siberi-teekonda.
,,Minna ei taha, aga jääda ei saa“
,,Do not want to go but can not stay“
Suurpõgenemine’44 komitee eesotsas Iivi Zajedovaga Ülemaailmsest Eesti Kesknõukogust (ÜEKN) on alates 2018.a töötanud selle nimel, et see saaks ametlikult tunnustatud.
Käesoleval suvel kohtusid Suurpõgenemine’44 komitee liikmed Pärnus, et teha ettevalmistusi tuleva aasta suurpõgenemise aastapäeva märkimiseks Pärnus. Pärnu kaudu lahkus hinnanguliselt 10 000 põgenikku.
Pänus kohtusid Elo Liiv (skulptor), Enn Hallik (ajakirjanik), Kristi Vuht Allpere (‘44 paadipõgenik ja Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides - ERKÜ liige), Marju Rink-Abel (ÜEKN asepresident ja ERKÜ president), Iivi Zajedova (ÜEKN asepresident ja SP’44 juhataja) ning Ene Täht (Pärnu aselinnapea).
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
lisna30 Aug 2023 06:13
meenutaja29 Aug 2023 07:17
Kuna Pitka löögiüksusega liitusid ka eestlastest Saksa armee desertööre, siis võisid ka sakslased neile lõpu peale teha. Feldpolizei (nn ketikoerad) ridadesse kuulunud vlassovlased varitsesid näiteks sildade juures ja lasid maha Saksa armeest deserteerunud eestlasi.
vol.227 Aug 2023 04:13
Loe kõiki kommentaare (10)