Eestisse pöördus ta tagasi 5. septembril 1944, oli Narva rindel ja ühines seejärel admiral Pitka löögirühmaga, osaledes Keila ja Haapsalu-Risti kaitselahingutes. Ta taandus läänerannikule, oli metsavend Lääne-, Pärnu- ja Viljandimaal, kuni arreteeriti 19. veebruaril 1946. Talle mõisteti sõjatribunali poolt 10 aastat vabadusekaotust ja lisaks 5 aastat sundasumist. Ants Vaadre vabanes Norilski vangilaagrist Komi ANSV‑s veebruaris 1955 ja oli seejärel asumisel Karaganda oblastis Kasahstanis kuni 15. jaanuarini 1957, mil pääses tagasi Eestisse. Ta oli Tallinnas elektrik, automehaanik ning mehaanik naha- ja jalatsikombinaadis „Kommunaar“. Lõpetanud ehitus- ja mehaanikatehnikumi oli ta „Kommunaaris“ transpordiosakonna juhataja, hiljem autotranspordi ja maanteede ministeeriumi õppekombinaadis filiaalijuhataja ja autoeriala õpetaja. 1985. aastal jäi ta pensionile, kuid jätkas õpetamist ka hiljem.
Ants Vaadre elu sai uue hoo seoses Eesti vabanemisprotsessiga. Tal oli oluline roll soomepoiste, eriti aga Soome mereväes teeninud Eesti vabatahtlike liikumise eestvedajana. Ta oli Elias Lönnroti Seltsi Soomepoiste sektsiooni juhatuse liige, üks Soome Sõjaveteranide Eesti Ühenduse asutajaid ja juhatuse liige, samuti Soomepoiste Meeskoori asutajaliige ja põhikoosseisu laulja. Suuresti tema initsiatiivil asutati 1992. aastal Soome Mereväes Teeninud Eestlaste Gild, mille esimees ta oli asutamisest kuni tegevuse lõpetamiseni 2006. aastal. Ants Vaadre oli väsimatu organisaator, ta korraldas kokkutulekuid, mälestustahvlite avamisi, trükiste väljaandmist, kujundas mereväe soomepoiste sümboolikat jne. Tänu tema suurepärasele suhtlemisoskusele saadi väga hea kontakt soomlastega. Ants Vaadre oli 1992. aastal üks allveelaev „Lembitu“ venelastelt ülevõtmise korraldaja. Ta osales aktiivselt Eesti Mereväelaste Kogu töös. Teda autasustati 1998. aastal Eesti Kotkaristi V klassi ja 2001. aastal Soome Valge Roosi Rüütli ordeniga.
Ants Vaadre lahkus meie hulgast käesoleva aasta 29. märtsil. Kaasvõitlejad, sõbrad ja tuttavad jäävad teda mäletama teotahtelise, sõnaka ja alati heatujulise kaaslasena.
Tekst ja foto Peep Pillak
