27. märtsil Seoulis toimunud Venemaa presidendi Dmitri Medvedevi ja tema USA kolleegi Barack Obama kohtumisel jäi eksikombel mikrofon lahti. Videolindile salvestus eravestlus, mida kõik suuremad uudistejaamad edastasid. Obama palus Medvedevit diplomaatilised kõnelused Venemaa juhtkonnaga raketikilbi küsimuses edasi lükata USA presidendivalimiste järgsesse aega ja tõotas oma uuel ametiajal paindlikum olla.
Mõistagi vallandas see meediasse lekkinud presidentide omavaheline kõnelus Obama kriitikute ja vastaste hulgas pahameeletormi. Häirekella lõid vabariiklaste presidendivalimiste favoriit-kandidaat Mitt Romney, Esindajatekoja spiiker John Boehner ja USA endine suursaadik ÜRO juures John Bolton.
Mitmed poliitilised vaatlejad arutlesid, mida Obama “paindlikkuse” all veel võis mõelda. Kas tegemist on järeleandlikkusega, mis võiks mõjutada või muuta USA suhtumist endistesse N. Liidu riikidesse? 7. mail asub Venemaa presidendina taas ametisse Vladimir Putin, kes on nimetanud N. Liidu lagunemist 20. saj suurimaks geopoliitiliseks katastroofiks ja kinnitanud, et endine nõukogude ruum kuulub jätkuvalt Venemaa erihuvide sfääri.
Eesti Kaitseväe end. juhataja, erukindral Ants Laaneots meenutab 8. apr. Postimehes, et Putini valimiskampaania toimus loosungi all: Venemaa on ümbritsetud vaenlastest, kes tahavad seda iga hinna eest hävitada. Laaneots kirjutab, et Venemaa on neljal korral Eestit juba rünnanud, samuti 2008. a Gruusiat. Optimismi ei lisa ka Putini hiljutine lubadus: “Me hakkame kõige otsustavamal kombel nõudma Läti ja Eesti võimudelt autoriteetsete rahvusvaheliste organisatsioonide rohkearvuliste soovituste täitmist rahvusvähemuste üldtunnustatud õiguste tagamisel.”
Moskva on nõudnud NATO-lt garantiid, et raketikilp pole suunatud Venemaa vastu ning ähvardanud juba ka vastusammudega. Mõned analüütikud arvavad, et USA kavatseb venelaste soosingut võita, näidates neile salajasi andmeid, et süsteem suudab alla tulistada küll Iraani rakette, kuid mitte Vene omi (Delfi, 28.03.). Romney arvates on Obama juba olnud raketikaitse ja muudel tuumajulgeoleku aladel liigagi järeleandlik, loobudes näiteks raketikaitse objektidest Poolas.
Vene välisminister Sergei Lavrov süüdistas eelmisel nädalal Reuters’i uudisteagentuurile antud intervjuus USA suursaadikut Venemaal Michael McFaul’i arrogantsuses, kuna viimane teatas, et USA ei aktsepteeri seoses Euroopasse rajatava raketitõrjesüsteemiga mingeid piiranguid. Kas president Obamal ja suursaadik McFaul’il on raketikilbi tuleviku suhtes erinevad seisukohad?
Nii tekitab siis kogemata lahtijäänud mikrofonist internetiavarustele sõudnud president Obama sõnum mitmeid küsimusi. Aga esmalt seisab tal ju ees tuline valimisheitlus, mis võib kõik lubadused ja tõotused peapeale pöörata. Karu nahka ei maksaks ikkagi müüa, kui karu veel metsas ringi tatsab.
Lahtise mikrofoni vastuseta küsimused (1)
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Oleme maailma (ümber)jagamise teatavas faasis. USA on ilmselt otsustavalt end Lähis-Idas ja Põhja Aafrikas kindlustama asunud. Venemaa peab kuidagi neutraliseerima. Praegu mängitakse lihtsalt lolli, kuid Venemaa tahab teada mida talle antakse. Arvan et selliselt tuleb Obama ja Medvedjevi arutlust tõlgendada. Oleme teatud mõttes ringiga teise ilmasõja eelses ajas tagasi. Ilmselt pole siin erilist hirmu et Venemaa territooriumi laiendama hakkab. Pigem on tegemist turgudele ligipääsuga ja muude ärihuvidega.
Arvamus
TRENDING
