Igal rahval on oma kodupind kasvuks ja arenguks. Eesti on eestluse kodu. Aga see pole olnud kaua meie rahva enda valitseda. Sealt on Venemaale ja mujalegi välja rännanud paarsada tuhat inimest. Meie lisasime neile uue kommunistliku okupatsiooni kartusel veel 70.000 läände suundunud eestlast.
Pildil (vas.) on end. õpetaja Mai Jaansalu ja Võrust pärit Tiiu Nõukas. Foto: R. Kreem
Kuhu on viinud ja kuhu viivad veel meie tulevikuteed? See on kompleksne küsimus. Ehk on selle teema juurde võimalik pikemalt tulla edaspidi. Seekord tahaksin aga midagi kirjutada Põhja-Briti Kolumbia eestlastest, eriti neist, kes elavad Prince George’is, selle piirkonna pealinnas.
Torontost on see koht 5000 km kaugusel, Vancouverist ligi 1000 km põhja poole — mägede, orgude ja kärestike taga. Admiral Joh. Pitka tahtis sinna piirkonda kord eesti asunduse rajada, mis aga nurjus, sest 80 aastat tagasi polnud seal veel õigeid teid, transpordivahendeid, küllaldaselt inimesi ega turgusid. Polnud kohta, kus oma asju müüa.
Just hiljuti teatati, et suur kaubanduslik veetransport suunatakse Vancouveri sadama ülekoormatuse ja kõrgete maksude tõttu Prince Rubert’isse. See tähendab, et laevadelt liiguvad kaubad sealt otseteed Edmontoni ja preeria-aladele läbi Prince George’i. Viimast läbib ka Alaska põhja-lõunasuunaline maantee, seetõttu linn kujuneb tulevikus strateegiliseks kaubandus- ja asustuskeskuseks. Pitka ajastust on B.C. põhjaaladele jäänud üksikuid eestlasi ja nende järeltulijaid, kuid tegelikult ei tea me nende saatusest midagi.
Viimastel aastatel on Prince George’i mõnest eestlasest Eesti Elus kirjutatud. Suve hakul helistas mulle Power Riveri (BC) eestlane Juhan Luksep. Jutuajamisest selgus, et Prince George’is elab tema kasutütar Tiiu Nõukas oma sakslasest abikaasa Lance Groneriga. Külastasin nende kodu koos poja Madisega mõned nädalad tagasi. Meid võeti vastu erilise külalislahkusega. Suurest, maitsekalt sisustatud majast avanes vaade imeilusale loodusele. Lanceile on eesti keel peaaegu selgeks õpetatud. Huvi eestluse vastu olid temas süvendanud reisid Eestisse.
Kuna mõlemad olid sõja tõttu jäänud kasulasteks, siis ärgitas meie külaskäik Prince George’i neid veel rohkem oma geneetilisi juuri otsima.
Tiiu Nõukas jutustas, et nad on kogu aeg Kanadas põhja pool elanud. Ta teadis ka, et Prince George’ist tükk maad põhja poole elas üks eestlasest Kanada koolijuhataja ja Prince George’i gümnaasiumis oli ka tema kord olnud õpetaja. Hiljem jäänud ta sinna kooli tööle raamatukoguhoidjana, Lance aga tegeles Põhja B.C.-s majanduse alal. Tema gümnaasiumi või high shcool’i ajal oli seal ka eestlasest õpetajaks Tallinnast pärit Mai Jaansalu, kes pärast II maailmasõja lõppu õpetas Saksamaa Briti tsoonis sõjaväelaste lastele inglise ja prantsuse keelt. Ta abiellus seal kanada õpetaja Dulmage’ ga ja nad kolisid seejärel Prince George’i.
Tegime nüüd neljakesi sõidu ka linnast välja, metsarüpes elavate Dulmage’de juurde kärestikulise jõe ääres.
Eestlaste kohtumine kutsus esile hõiskeid ja naeru. Kui neilt küsiti, mitmeprotsendilised eestlased nad on, tuli vastuseks vägev: „Ikka sajaprotsendilised!“ Aga meie hulgast puudusid lapsed ja lapselapsed ...
