Kindral Johan Laidonerist (1884-1953) Eesti Vabadussõja järel tehtud maal on pärit ratsarügemendi kasiinost Tartus, kust see hiljem sattus riigiarhiivi.
Foto: repro
Foto: repro
Pärast 64 aastat jõuavad täna Eestisse tagasi kindral Johan Laidoneri aurahad, mille eile õhtul andsid Eesti saatkonnas Washingtonis üle sealse eestlaskonna esindajad. Pikalt pagenduses olnud aumärgid jäävad esialgu hoiule Eesti Panga seifi.
Tulevikus Laidoneri muuseumis kuulikindla klaasi ja pideva valve all olevate aurahade tagasitoomiseks oli peetud kõnelusi alates Eesti taasiseseisvumisest, kuid mitmesugustel põhjustel tagastamine varem ei õnnestunud.
Eile õhtul aumärke vastu võttes lausus peaminister Juhan Parts, et nende saabumine koju on väga tähendusrikas kokkusattumus. “Täpselt 85 aastat tagasi viis Laidoner Eesti armee võidule Eesti Vabadussõjas,” lausus ta.
Peaminister märkis, et ühinemine NATO-ga on meie teine suur võit Eesti iseseisvuse kaitsel. “Tänu Eesti ja USA võimude ühistele jõupingutustele on mul nüüd võimalus viia need aurahad tagasi Eestisse,” ütles Parts.
Tõi ordenid sõja ajal ära kinnipitseeritud kabinetist
Viimased 22 aastat Ameerikas olnud kollektsioon jõudis omal ajal sinna tänu Laidoneri onupojale, Eesti viimasele sõjaväeluure juhile kolonel Villem Saarsenile. Johan Laidoner küüditati Eestist koos poolatarist abikaasa Mariaga 1940. aasta 19. juulil.
Saarsen sai ordenid enda kätte Saksa okupatsiooni ajal. Ta tungis Laidoneri kinnipitseeritud linnakodusse ja võttis ordenid kabinetist kirjutuslaua sahtlist. Sõja ajal toimetas Saarsen ordenid Soome ja edasi Rootsi emigreerudes hoidis neid aastaid enda juures.
Kindral Johan Laidonerile annetatud aumärkide kogus, mida Washingtonis USA Armee Sõjaajaloo Keskuses säilitati, on 24 auraha ja Tsaari-Venemaa annetatud Püha Georgi kuldmõõk.
Aumärkide hulgas on näiteks Belgia Sõjarist, Soome Valge Roosi orden, Prantsuse Auleegioni orden, Suurbritannia Püha Miikaeli ja Püha Georgi Väärikaima Ordu rüütelkomandöri aumärk, Läti Karutapja ordeni kolm järku, Leedu Vytautas Suure orden, Poola Valge Kotka orden ja Rootsi Kuningliku Mõõgaordu Suurristi komandöri rist.
Eesti päritolu aumärke on kollektsioonis kaheksa, sealhulgas Eesti Vabadusristi kolmanda liigi esimene järk, Kotkaristi teenetemärgi esimene klass mõõkadega ja Valgetähe teenetemärgi erisuurpael.
Mitu aumärki on aja jooksul kaduma läinud
Kadunud on mitu aumärki, nagu näiteks Vabadusristi esimene liigi esimene järk. Muuseumi andmetel oli Laidoneril üle 30 aumärgi, nendest osa saadud teenete eest ja osa tseremoniaalsetel põhjustel.
Laidonerist on teada, et ta ei võtnudki paljusid ordeneid vastu. “Ta ei armastanud ordeneid, mis antakse selle eest, et ta on õigel ajal õiges kohas,” sõnas Lõhmus. Ordenitest mitmed on nii tähendusrikkad, et sunnivad siiani muuseumis käinud inglasi, soomlasi ja poolakaid Laidoneri maali ees mütsi maha võtma.
Üks niisugune on brittide Püha Miikaeli ja Püha Georgi Ordu aumärk, mille on saanud vaid kaks eestlast.
Näiteid kindrali silmapaistvatest autasudest:
Vabadusrist I/1 – 23. veebruaril 1920 anti teenete eest Vabadussõjas 11 eestlasele. Auväärseim märk, mida enam alles pole. Hiljem sai ta ka III liigi esimese järgu ordeni.
Kotkarist – otseselt lahinguliste teenete eest Vabadussõjas.
Suurbritannia Püha Miikaeli ja Püha Georgi Ordu aumärk (orden + rinnatäht). Kodumaal annab märk aadliseisuse, välismaalasi aga loetakse aurüütliteks, neil on õigus kasutada autiitlit Sir ja oma nime taga ordeniklassi kandvaid tähti K.C.M.G. Laidoneri esimene aumärk tegevuse eest Vabadussõjas (1919).
Püha Georgi kuldmõõk – tähis, mida Laidoner mundri küljes kandis, kadus koos mundriga. Kuldmõõk annetati Laidonerile Tsaari-Venemaa poolt isikliku vapruse eest I maailmasõja algul, 1915. aastal.
Läti Karutapja ordeni I klass – Laidoner on ainus eestlane, kes selle on saanud, ja ainus välismaalane, kellel on III, II ja I klass. Vabadussõja teenete eest. EPL