EL-i laienemine möödus idas pidutsedes ja läänes nurisedes
Dublinis võeti laienemine vastu politseinike ja veekahuritega.....
Euroopa Liidu kodanikud näitavad 1. mail Saksamaa ja Poola piiril isetehtud plagu 25 euromaa lipuga.
Foto: Reuters
Ööl vastu laupäeva 25 liikmeni kasvanud Euroopa Liit võttis uued liikmed vastu pidutsedes ja nurisedes ning ees-istujamaa Iirimaa pidi Dublinis ohjeldama märatsevaid demonstrante, kuid suuremat vägivalda suudeti siiski vältida.
1. mail Euroopa Liitu astunud riikide pealinnades tähistati seda sündmust suurte pidustuste, kontsertide, näituste ja tulevärgiga. Uute liikmesriikide ülevoolavale entusiasmile vastasid vanade liikmete liidrid ettevaatusele manitsedes.
Kõigi 25 liikmesriigi juhid kogunesid Euroopa Liidu laienemist tähistama tippkohtumisele eesistujamaa Iirimaa pealinna Dublinisse. “Me tervitame uusi liikmesriike uhkusega. Me tervitame neid lootusega. Ja me kutsume kogu Euroopa rahva pidutsema koos meiega,” kuulutas Iiri peaminister Bertie Ahern.
Paljud seniste liikmesriikide ajalehed rõhutasid eurolaienemise puhul seda, et ees seisab raske töö vanade ja uute liikmesriikide jõukuserinevuste ületamisel ning paljud inimesed läänes pelgavad kasvavat immigratsiooni idast. Keskmiselt on uute liikmesriikide elatustase vaid 47 protsenti vanade liikmete omast.
Lääne-Euroopa kasvav euroskeptitsism
Samal ajal otsisid liikmesriikide juhid omavahelistel kõnelustel väljapääsu ummikseisust EL-i põhiseadusliku leppe üm-ber. Nii lõhestatuna kui praegu, Iraagi sõja ja põhiseadus-kõneluste tõttu, pole Euroopa Liit end veel kunagi tundnud.
Soome peaminister Matti Vanhanen hoiatas, et laienenud liidus pole enesestmõistetavat üksmeelt, seega tuleb otsuste ettevalmistamist alustada aste altpoolt kui seni. Ka Euroopa Komisjoni president Romano Prodi hoiatas, et ilma uute mängureegliteta ootab laienenud liitu ees äge konkurents töökohtade pärast ja kaos. Kuid laienemine on tema hinnangul siiski liidu võimalus maailmas tõeliselt suurt rolli mängida.
Samal ajal kui Euroopa Liidu välispiir nihkus itta ja venis ka märgatavalt pikemaks, tähistati laienemist pidustustega Saksamaa ja Poola piiril. Saksa ja Poola linnu Oderi-äärset Frankfurti ja Slubicet ühendaval sillal võtsid üksteisel käest välisministrid Joschka Fischer ja Wlodzimierz Cimoszewicz. Piirilinnas Zittaus kohtusid aga Saksa, Poola ja Tšehhi valitsusjuhid Gerhard Schröder, Leszek Miller ja Vladimir Spidla. Saksa president Johannes Rau pidas Poola parlamendis kõne, avaldades lootust, et Saksa ja Poola koostöö kujuneb tulevikus sama tihedaks kui Saksamaa ja Prantsusmaa oma.
Nõukogulik minevik maeti maha
Ida-Euroopa raudse eesriide tagant välja murdnud ja Euroopa Liitu vastu võetud riigid avaldasid kõige enam lootust, et nüüd on nõukogulik minevik lõplikult selja taha heidetud. Uudisteagentuur AP märkis, et seekordsed 1. mai pidustused erinesid tunduvalt oma-aegsetest sunduslikest maiparaadidest.
Leedu astus EL-i üleskutsega hoida tuled põlemas öö läbi, et riik oleks paremini satelliitidelt nähtav. See energiat mitte säästev üleskutse oli kontrastiks Ignalina tuumajaama eelseisvale sulgemisele, mis on olnud EL-i peamisi nõudmisi.
Lätis tähistati EL-i liikmeks astumist suurte pidustustega, kuid samal ajal korraldasid Riias järjekordse suurmeele-avalduse venekeelse kooli pooldajad, üritades niimoodi oma seisukohtadele laiemat kõlapinda saada.
Poola ajakirjanduse andmetel üritati EL-i laienemist tähistada isegi liidust väljaspool olevas Valgevenes, kuid võimud vahistasid ürituse eestvedajad. Kõige suuremat pettumust EL-ist väljajäämise üle väljendati aga Põhja-Küprose türgi aladel, kus küsitletud väljendasid pahameelt, et ainult saare kreekakeelne osa liitu vastu võeti.