!
Põllumajandusteaduskonna katsejaamas Raadi mõisas tegi Laine magistritöö raames katseid otrade põuakindluse selgitamiseks, mis aga jäid lõpule viimata segaste aegade ja Tartust ärakolimise tõttu. 1935. a. lõpetas Laine ülikooli ja sai töökoha Akadeemilise Põllumajandusseltsi poolt välja antava teadusliku ajakirja „Agronoomia“ toimetuse sekretärina, millisel kohal töötas kuni 1938. aastani.
1936. a. abiellus Laine Siegfried Pantiga. 1938. a. asus abikaasa Tallinnasse Krediitpanga pearaamatupidajaks ja Laine sai põllutööministeeriumilt kuueks kuuks stipendiumi oma teadmiste täiendamiseks toitainete säilitamise alal Saksamaal. Kodumaale tagasi jõudes sai ta töökoha hiljuti asutatud Kodumajanduskojas, kus ta oli 1940. aastani, mil likvideeriti Eesti Vabariigi ametiasutused. Järgmisel aastal viidi tema vanemad ja ka teisi pereliikmeid Siberisse. 1944. a. õnnestus Lainel põgeneda koos oma õega Saksamaale, kus ta kohtus jälle oma abikaasaga, kes oli sattunud sinna sõjaväelaagrisse. Sealt rändasid nad edasi, jõudes Kanadasse 1948. a. Rajanud uue kodu Torontos, leidis Laine 1949. a. töökoha Campbell Soup'i firmas kvaliteedikontrolli alal ja hiljem laborijuhatajana kuni pensionileminekuni 1976. a. detsembris.
Laine tegevusest Toronto eesti ühiskonnas võiks mainida esimese eesti lastekodu (millest hiljem kasvas välja Jõekääru laste suvekodu) organiseerimist 1951. a., kui ta oli Eesti Seltsi Naissektsiooni juhataja. 1960. aastate keskel aitas Laine kaasa Tartu College'i loomise juures majandusosas. Ta oli Tartu College'i Nõukogus Eesti Naisüliõpilaste Seltsi esindajana 1968. aastast 1993. aastani. Kui USA-s Balti teadlaste poolt ellu kutsutud ülemaailmne teaduslik organisatsioon Association for the Advancement of Baltic Studies (AABS) hakkas Torontos tegutsema ja korraldas esimese ülemaailmse konverentsi Toronto Ülikoolis 1972. a., oli Laine selle organisatsiooni Kanada osakonna laekur kuni 1984. aastani. Pärast Eesti taasiseseisvumist rajas Laine Tartu Ülikooli juurde oma vanemate ja abikaasa mälestuseks Ants ja Maria Silvere ning Siegfried Panti mälestuskapitali eesti haritlaste õppetegevuse toetamiseks ning edutamiseks. Tänutäheks võeti ta 1. detsembril 1995. a. vastu Tartu Ülikooli auliikmeks.
Laine oli ka aktiivne Eesti Kunstide Keskuse töös. Seal pildistas ta rahvarõivaid ja tutvustas neid laiemale publikule Torontos ja Londonis (Ontarios). Ta organiseeris ka üle-Kanadalise küsitluslehe väljasaatmise, et koguda andmeid eestlaste käes olevate eesti kunstitööde kohta. Sellest kasvas 1981. a. välja Eesti Kultuuripärandi Klubi, mille tegevus oli kaaseestlaste intervjueerimine ja intervjuude salvestamine. Laine oli esimene klubi liige, kes õppis kasutama video viimistlemise masinaid ja õpetas seda ka teistele. Ta oli kaua aega klubi üks aktiivsemaid ja kandvamaid jõude. 10 aasta vabatahtliku töö eest Eesti Kultuuripärandi Klubis sai ta 1993. a. Kanada valitsuse poolt vastava tunnustusmärgi. 2005. a. sai Laine Kanada eestlaste teenetemärgi.
Laine Silvere-Pant on olnud kandev jõud Eesti Naisüliõpilaste Seltsi tegevuses Eestis ning Kanadas. ENÜSi liikmed Torontos tunnevad Lainet kui ühte ENÜSi Toronto koondise asutajat ning seltsi olulist pärimuskandjat. Hiljuti valiti ta Eesti Naisüliõpilaste Seltsi Toronto Koondise auvilistlaseks. Laine on ikka aktiivne liige, kelle optimistlik elurõõm ja tasakaalukad tähelepanekud on alati hinnatud.
Armas Laine, õnnitleme Sind 95. sünnipäeva puhul
