Eesti Spordiliit USAs korraldas Lakewoodis, New Jersey's augusti esimestel päevadel 49. spordimängud. Tegime sel puhul autoreisi sellele aasta suurkokkutulekule. Muljed tehtud-nähtust on suurepärased. Üksikuid Kanada eestlasigi võis seal kohata. Kuna sportlik tegevus pole minu eriala, kirjutab sellest Mai Kreem. Allpool laseme peamiselt teistel öelda, mis neil südamel on.

Kuna Lakewood on New Yorgi alalise kiirustamise tuhinast kaugemal, siis meelitavad suurlinlasi Lakewoodi männimetsad, liiv, ookean ja suhteline vaikus. Kuna ka paljud teised eestlaste alad on lähedal, siis on Lakewood oma Eesti Maja, kiriku, skautlike noorte laagriala ja arhiivihoonega saanud loomulikuks kohtumiste ja rahvuslike ürituste kohaks. Lakewoodist on pärit paljud USA eesti tegelased.

Esimese pika jutu pidasime maha endise kauaaegse Eesti Rahvuskomitee esimehe ja praeguse USA eestlaste ajalookomisjoni tippisiku Juhan Simonsoniga. Ta oli mures kiire sotsiaalse arengu pärast. Ehitatakse aina uusi maju Lakewoodi juurde, piirates eesti kantsi. Ka vanema generatsiooni lahkumist on raske üle elada. Õnneks on nooremad jõud kauaaegse tegevuse tulemusena ohjad üha rohkem oma kätte võtnud. USA eestlaste ingliskeelne ajalooraamat on tulemas, kuid elab üle loomulikke sünnivalusid. Mõned osad on ikka veel lünklikud. Raske on sageli just andmestiku kokku saamisega. (See juhtus ka Kanada eesti ajalooraamatu tegemisel.) Nagu Eesti Elugi varem on kirjutanud, kolib Eesti Arhiiv ühe ülikooli juurde, kus see on lähemal teaduslikele töötajaile.

Skautlus püsib, kuid numbrid kipuvad vähenema. End. New Yorgi Viikingite lipkonna juht Harri Tarmo oli mures, et sel aastal jäid eesti skaudid registreerimata USA skautide peakorteri juures. Endine Välis-Eesti peaskaut Endel Reinpõld oli tuleviku suhtes optimistlikum.

Tuntud sõdurilaulude esitaja Harri Verder ütles, et tema enam ei laula. Räägib veel. Ja neid sõjajutte tuli palju. Lembit Koorits, kes Verderiga ühes üksuses Venemaal oli, on aga kirjutanud muusikale ja rahva kohta sepitsetud nalju paljudeks näidenditeks, milliseid on üle maailma menukalt mängitud. Osa on täiesti uusi asju. Võibolla peaks Kooritsa huumorit ka Kanadas rohkem rahva sekka laskma. Oleme muutunud üha tõsisemaks.

Mitmeid vanemaid spordijuhte on kimbutamas haigused, teised on jäädavalt lahkunud. Spordiliidu kauaaegsed vanad esimehed Raimond Pals ja Heino Maasikas olid kohal. Pals on saanud südamerahu liidu ajaloo kirjutamisest, nii et ainult viimane aasta tuleb lisada tulevaastaseks 50. juubeliks. Osa vanemaid töötas köögis ja õllemüüjatena. Nende seas oli ka Lakewoodi Eesti Maja esimees Priit Parming, kes ka kõige õigemaid eestlasi püüab leida. Praegune sportliku tegevuse organiseerimine on täielikult nooremate ja keskealiste käes eesotsas Carl Skonbergiga.

Peale Lakewoodi eestlaste probleemide ühise lahendamise ehk aitavad mu tähelepanekud laste võistlustest eemalolijate silmi rohkem avada. Ergutajaid oli palju. Ujulas kuulis laste ujumisel vanemaid ergutamas: „Nii. Hästi. Edasi. Kiiresti. Sa ju jõuad kiiremini. Just nii. Hästi. Tõmba veel kõvasti. Juurde, juurde. Lõpp tuleb kohe. Tõmba. Tubli. Oops! Teinekord teed veelgi paremini!“

Pisemaid oli kohale toodud vankritega. Perekonnad olid koos!

See polnud kõik. Valguspeol Eesti Maja õuel oli plats täis sportlasi, võimlejaid ja rahvatantsijaid. Palju uusi tegijaid olevat juurde tulnud mitmetel aladel.

Tantsusaalis mängis kolmeliikmeline meesorkester. Selle saali oli täitnud eriti kõige noorem spordipeoliste pere. Orkestri ees tantsis üle tosina 7-8aastase poisi ja tüdruku. Väikelapsed kiskusid oma vanemaid tantsima või läksid ise proovima.

Kokkuvõttes oli see liigutav perekondade pidu, mis ju aegajalt suuremate eesmärkide lahendamisele viib. Sellise sooja tundega Lakewoodi vaimust ei saanudki teisiti, kui jutt ka teistele ajalehe kaudu kirja panna.

Märkmed: