Vabaduses kasvanud inimlaps ei oskagi priiusele anda erilist väärtust. Ta arvab, et nii peabki see olema. Kes aga on totalitaarse võõrriigi piitsa all kasvanud ja ahelaid kandnud, sellele on vabadus kallim elust. Vaatamata sellele, et elasime vabas ühiskonnas, oleme ju meiegi ikestatud rahva tütred ja pojad. Juriidilise järjepidevuse alusel ja oma võimete kohaselt andsime meiegi panuse Eesti okupeerimise lõpetamisele. Nüüd hiljem julgeme tõdeda, et meile, eestlastele võõrsil, vaadatakse kahtleva pilguga. Kas meid mõistetakse ka Eesti parema tuleviku eest võitlejatena — meie väikese rahva sünnimaa huvide tähelepanijatena siingi, kuhu kuidagi ei ulatu kodumaalase pilk? Eestluse arengu mõte pole ammugi enam seotud ainult maaga. See mõte on laiem, sest Eesti tähendab kõigepealt vaimset seost — ühist elukorraldust, keelt ja meelt omava ühiskonna vahel. Meie kultuurielu on võimas küllalt selleks, et kaugel kodumaastki hoida ülal meie rahva liikmete vaimseid nõudeid ja huvisid. Kaugemale kui ulatub meie koduriigirahva ametlike esindajate tegevus, levivad edasi ka meie, Eesti mitteametlike esindajate — eestlaste võõrsil — teod ja sõnad. Meie tähtsus võõrsil on ikkagi veel aktuaalne, kuna geopoliitiline asend ei luba kodurahval muretuks muutuda. Kuigi meie esmane välisvõitluse eesmärk „Vaba Eesti taassünd“ on ammugi saavutatud, peame ikkagi tõdema, et kodumaa on väike ja maailm oma kivinenud hoiakutega ning värskemate muudatustega liiguvad edasi tasapisi. Kõik see koos toimib aga visa pingutuste hinnaga. Ühekordsed aktsioonid, näiteks Eesti riigikaitse kindlustamisel, ei anna lihtviisilisel tegevusel tulemusi maailma teadvuse kujundamisel. Mida jõulisemalt me aktsiooni jätkame, seda suurem on tõenäosus, et Eesti turvalisusest rohkem hoolitakse. Palju oleneb meist endist. Meie ei või mitte lähimineviku roosadel mälestustel peatuda. Ka mitte tuleviku helesinistel unistustel seista. Vaid nüüd, Eesti Vabariigi 84. aastapäeval pidagem meeles, et mida me täna teeme ja mida me täna läänemaailmale oskuslikult teadvustame, sellest oleneb tulevikus Eesti värvitoon. LAAS LEIVAT veebruaris 2002.a.

Märkmed: