Nälgiv Eritrea päästis kaks ja pool kuud laeval vintsutatud lambad
57 riiki keeldus laevareisi üle elanud lambaid vastu võtmast
Austraaliast augusti alguses teele saadetud lambad Eritreas kindla maa peal, neid vedanud laevale Cormo Express tähendas Massawa sadamasse jõudmine pärast kaks ja pool kuud kestnud merereisi samuti vintsutuste lõppu.
Foto: Reuters
Austraaliast 58 000 elusa lambaga teele asunud kaubalaev läks pärast kaks ja pool kuud kestnud eksirännakuid tühjaks laadimisele Eritrea Massawa sadamas, kusjuures kümnendik lammastest jõudis teel surra.
Saudi Araabia ja seejärel veel 56 riiki olid lammaste vastuvõtmisest keeldunud.
Saudi Araabia keeldus augusti lõpus lambalaadungit vastu võtmast, sest väidetavalt põdes kuus protsenti neist kärnas-suu-tõbe. Austraalia võimud lükkasid süüdistuse tagasi ning sellele ei leidnud kinnitust ka oktoobri alguses laeval käinud Kuveidi veterinaarid. Siiski ei tahtnud ükski riik peale Eritrea lambaid vastu võtta, sealsed võimud leidsid aga hea põhjenduse – kuna lambad olid nii kaua laeval olnud, olid nad ka karantiini läbinud.
Veterinaaride lahkarvamus tõi kaasa lisavintsutusi pika merereisi läbi elanud lammastele, kellest tuhanded olid surnud juba enne Jiddah’ sadama esisele saabumist. Kokku suri eksirännakul ligi kümnendik lammastest, enamik neist liiga kitsaste tingimuste ja suure palavuse, mitte nakkushaiguse tõttu.
Lambad kohe tapamajja
Maailma vaesemaid riike Eritrea ilmselgelt ei hoolinud Saudi veterinaaride hoiatustest. Austraalia maksis veel 700 000 USA dollarit peale ja andis lisaks 3000 tonni lambasööta. Massawa sadamas maha laaditud tuhandeid lambaid ootas veel ees 48-kilomeetrine reis tapamajja. Loomakaitsjad hoiatasid juba ette, et enamik lammastest omal jalal laevalt maha tulla ei suuda.
Perthi Fremantle’i sadamast lähtunud laev Cormo Express, mille 11 tekil lambad olid, jõu-dis pärast Jiddah’ sadama keeldumist seigelda ligi kaks kuud Araabia poolsaare rannikutel, tehes vahepeatuse Kuveidis ja jõudes tagasi Punasesse merre, kus lambad Eritreas maha laaditi. Laeva ei võtnud vastu ei Egiptus, Araabia Ühendemiraadid ega ka Pakistan. Laadungi saatmise okupeeritud Iraaki välistas juba Austraalia enda valitsus.
Aastakümneid peamiselt näljahäda ja sõdade poolest tuntud Eritrea sai lambalaadungi ajal, kui sealsed muslimid alustasid püha kuud ramadaani, mille tavade hulka kuulub ka lammaste veristamine. Austraalias jõu-dis aga piinlik merereis vallandada loomakaitsjate protestilaine ja diskussioonid elusloomade transportimise keelamiseks.
Austraalia valitsus keelas lammaste hukkamise laeval, samuti nende koju tagasitoomise, makstes loomade eest nii saudi ostjatele, kelleni lambalaadung ei jõudnud, kui ka Eritreale, kes sai lambad tasuta. Kogu laevaretke kulusid hinnatakse juba 7 miljonile USA dollarile.
Kärnas suu haigus peatas lambakaubanduse
Saudi Araabia on maailma suurim lammaste importija, vedades aastas sisse kuni 1,8 miljonit lammast, Austraalia on aga suurim eksportija, vedades iga aasta Lähis-Itta kuni kuus miljonit lammast.
1990–2000 oli Saudi Araabia ja Austraalia lambakaubandus katkenud just kärnas suu haiguse pärast. 1990. aastal pidi üks lambalaev seetõttu ekslema suletud sadamate vahel koguni neli kuud.
Kärnas suu haigust põhjustab viirus, mis pääseb organismi kriimustuste kaudu, kusjuures enamik lambaid paraneb ravita. Äärmisel juhul võib haigus olla aga lamba jaoks surmav. Haigus võib erandjuhtudel nakata ka inimestele. Heiki Suurkask