«Või need museaalid, mis kuuluvad riigile, peaksid oma asukohta vahetama,» täiendas ta.
Langi sõnul lähtutakse praegu ikkagi konstruktsioonist, et sõltumata selle hoone kuuluvusest, jätkab Niguliste muuseum tööd oma praeguses vormis, ühtegi museaali sealt ära ei viida ja see paik on kasutatav ka kontserditegevuseks.
Lang tõstis ka esile, et Toomkirik kui kinnistu kuulub riigile ja on antud evangeelse kiriku käsutusse eraldi lepinguga.
«Nii et siin ei maksa väga segamini ajada seda, et tingimata selleks, et riiklikku investeeringut saada, peab see objekt kuuluma ilmtingimata riigile,» sõnas ta. «Ei pea! Ka CO2 vahendeid kasutatakse täiesti eramajade soojustamiseks tänasel päeval ja see on ostjatega niimoodi kokku lepitud. Nii et ärge nähke tonti!»
Langi lisas, et riigi muuseaalide eest vastutab riik ja riik määrab selleks väga selgelt ühe asutuse, kes sellega tegelema peab.
«Ma väga kahtlen, et oleme valmis määrama selleks tänasel päeval evangeelse kiriku. Ja ma väga kahtlen, et tema seda ka sooviks,» sõnas ta.
Eesti kunstimuuseumi (EKM) peadirektor Sirje Helme ütles oktoobri lõpus aga, et nemad on seisukohal, et muuseum on muuseum ning kirik on kirik.
«Nende tegevusi omavahel ühendada ei saa. Kui valitsus otsustab Niguliste üle anda EELK-le, siis muuseumi jätkamine on seal võimalik ainult juhul, kui sõlmitakse kasutusvaldusleping ja me saame jätkata samadel museoloogilistel alustel, järgides ICOMi (rahvusvaheline muuseuminõukogu – toim) reegleid,» sõnas ta.
Toimetas Martin Smutov