Aastatega on veebruari esimene pühapäev saanud Toronto Peetri koguduses kaasakiskuvaks südamelähedaseks sündmuseks, mil mälestatakse sõdades langenud eesti sõdureid Soomepoiste Klubi ja Toronto Võitlejate Ühingu osavõtul.
Kirikulised näitasid, kuivõrd lähedased on neile kodumaa vabaduse eest võidelnud ja ohvreina langenud eesti mehed.
Vanem-kaplan kapten Taavi Laanpere Peetri kirikus jutlustamas.
Sõjamehed sisenesid kirikusse rongkäigus, ees soomepoisid ja siis võitlejad oma lipuga. Jumalateenistusel teenisid liturgilises osas õp. Arho Tuhkru ja külalisena Bordenis eesti ohvitseride kursusel viibiv vanemkaplan kapten Taavi Laanepere. Temaga koos viibis jumalateenistusel major Vahur Väljamäe, kaptenid Aivo Kapten, Arvi Ilves, Omar Jaeski, leitnandid Janek Ojaste, Argo Ristisaar ja Aivar Mõttus. Õpetaja ütles, et täna on eriline päev, mälestamaks Eesti eest langenud sõdalasi. Avo Kittask laulis J. Aaviku „Mälestus ja tõotus“ Marie Underi sõnadele, liturgias teenisid A. Tuhkru ja Taavi Laanepere, laulis Cantate Domino Rosemarie Lindau juhatusel, orelil teenis dr. Roman Toi. Koor laulis E. Võrgu „Looja kiitus“ ja E. Purje „Alati“ Arved Viirlaidi sõnadele. Jutlustas külalisena vanemkaplan kapten Taavi Laanepere.
Kaks muusikut Peetri kirikus all saalis korraldatud koosviibimisel, C.Kipper ja A. Kittask.
Sõduri kutsega inimene on küsinud, mis on ainsa ellujääja hind, kas on selle hind armastus ja kohustus? Olukorrad on kordumatud ega lase sellest järeldusi teha. Kui süda on õiges kohas, siis on selles vaprust, väärikust ja armastust väärika tulemusega. Hindu pole alati võimalik ette näha. Armastust tunneme sellest, et Kristus on oma elu inimeste eest andnud. Eestlastele on hästi tuntud kadedus, see on Kaini katsumus. Eesti sõdurid on olnud valmis isamaad kaitsma. Hukkunute lapsed ei tohiks enam kannatada, milleks on vaja õiglasemat maailma. Kristlastena oleme armastuse maailmas. Ärgu hukkunud saagu aluseks uuele vihkamisele.
Mälestusaktus All saalis järgnes lõunasöök, millele avasõna ütles Helju Salumets, tervitades ruumi täitvat paarisada inimest koguduse nimel selle tähtsa päeva puhul. Ta tervitas uusi Eesti ohvitsere, kes olid tulnud Bordenisse väljaõppele, öeldes, et uus generatsioon võtab töö üle, kui noored ohvitserid õpivad tarkust. Külalistele anti püsti seistes aplaus. Lõpuks hindas kõneleja seda ilusat traditsiooni Peetri kirikus, sest sangareid ei tohi keegi unustada. Järgnes vanemkaplan T. Laanepere söögipalve ja lõunasöök.
Eeskavalises osas laulis Avo Kittask, öeldes, et tal on suur rõõm sel tähtsal sündmusel laulda. Charles Kipperi klaverisaatel laulis Valentini aaria Gounod ooperist „Faust“. Sissejuhatuseks märkis, et kuna ta aprillis läheb jälle Tartusse ooperisse laulma, siis on praegu käsil habeme kasvatamine. Lisaks laulis Jüri Mandre laule, A. Leinjärve sõnadele kirjutatud „Mu südame vara“, A. Viirlaidi „Haudadele“, J. Mandre „Saabub aeg“ ja „Kohtamine“.
Sündmust rikastati kahe päevakohase kõnega. Esimeseks Edgar Marten alustas sõnavõttu käidud teekonnaga Eesti ajaloost, Eesti kuulumisest Euroopasse, peatudes hetkeks mõttelõngaga mälupiltide pikal rännakul ja alustas uuesti teekonda sealt, mis meil kõigil on ühel või teisel kujul omane ja ühine. Olgugi, et aastate kulg on kustutanud elu mälestuste raamatust mõnegi lehekülje, palju on tuhmunud ja kaduma läinud elurännakute reisipaunast. Oleme olnud osalejad ja tunnistajad viimastest võitlustest. Oleme ka omaks võtnud üldistatud ajaloo pildi eesti rahva saatusest viimase 700 aasta jooksul, kus liiga palju on räägitud muistsele vabadusvõitlusele järgnevast orjaööst.
Helju Salumets tänab kõnelejat Edgar Martenit hea kõne eest.
Evi Dulder esitas Eerik Laidsaare luuletuse „Neid oli viis“ viiest rindele minejast perekonnaliikmest, misjärel TEVÜ esindaja Endel Reinas kõneles ja alustas Eesti ohvitseride tervitamisega nii Eesti Ohvitseride Kogu kui ka Eesti Võitlejate Liidu poolt. Ta meenutas Tartu rahulepingule allakirjutamist, millest eelmisel päeval möödus 82 aastat. Eesti ajalugu on olnud võitlusterikas, Rootsi, Taani, Tsaari-Venemaa ja Saksamaa on valitsenud Eestit, kuid vägivaldseim neist on olnud N. Liit. Kõneleja andis statistilisi andmeid Eesti rahvaarvu kõikumisest ajaloo jooksul, kus viimasel Eesti iseseisvuse väljakuulutamisel öeldakse Eesti manifestis August Gailiti raamatus: „Eesti, sa seisad lootusrikka tuleviku ees.“ II maailmasõda andis andmeid eesti sõdureist Wehrmachtis 10.000, piirikaitseüksusis 9000 ja SS-üksusis 20.000. Lõpetas iseloomustava katkega Gailiti romaanist „Isade maa“. Selles ennustati juba „kui kord see möll on lõppenud, püstitatakse mälestussammas, kus on kõigi sõdurite nimed, kes on siin langenud, tunned kuidas kuum veri on graniidis voolanud, mis on meie langenute süda.“
Veel oli kavas rida ühislaule Eerik Purje juhatusel, kuid tuli piirduda paari-kolmega, kuna üks jutlus ja kaks kõnet olid päeva pärastlõunasse viinud.