Keemiateadlane, Tartu Ülikooli kasvandik ja õppejõud, justiitsterrori ohver Jüri Kukk sündis 1. mail 1940 Pärnus. Aastatel 1958-1979 õppis ja töötas Tartu Ülikoolis. Aastal 1978, pettununa ja protestiks poliitilise tagakiusamise vastu lahkus komparteist, kuhu oli astunud 1965. a. Jüri Kuke rahvuslik meelsus, pretsedenditud väljaastumised sovetirežiimi vastu, samuti avameelne muljetejagamine Prantsusmaal 1974-1975 stažeerimisest andsid aasta hiljem Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna nõukogule ettekäände Jüri Kukk dotsendiks mitte enam tagasi valida.
Jüri Kukk ühines 1979. a. antisovetliku vastupanuliikumisega Eestis. Aastatel 1979 ja 1980 oli ta üks sovetivõimudele ja rahvusvahelisele üldsusele adresseeritud ühisavalduste ja protestikirjade koostajatest ja allakirjutanutest. Jüri Kukk astus välja ülemaailmselt tuntud tuumafüüsiku, NSV Liidus poliitilise tagakiusamise ohvriks langenud inimõiguslase, Nobeli rahupreemia laureaadi akadeemik Andrei Sahharovi (1921-1989) kaitseks.
Jüri Kukk ühines tagantjärele Balti Apelliga. Märgukirjas nõuti 23. augusti 1939 Molotov-Ribbentropi pakti avalikustamist ja selle tagajärgede likvideerimist – teiste sõnadega, NSV Liidu anneksiooni ja okupatsiooni lõpetamist Balti riikides.
Jüri Kukk pidas sidet Rootsis aastatel 1978-1990 tegutsenud Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskusega (EVVA), saates mainitud organisatsiooni asutajale ja kauaaegsele esimehele Ants Kipparile (1912-1987) telefonitsi ülevaateid rahvuslikust tegevusest siinpool Läänemerd ning kirjeldades rahvuslaste, sh enda ja oma perekonna tagakiusamist kompartei aktivistide ja okupatsioonivõimu käsilaste poolt.
Jüri Kukk arreteeriti Tartus 13. märtsil 1980. Jaanuaris 1981 Tallinnas toimunud kinnisel kohtulavastusel mõisteti Jüri Kukele 2-aastane vabadusekaotus (Eesti NSV KrK §194' – „Nõukogude riiklikku või ühiskondlikku korda halvustavate teadvalt valede väljamõeldiste levitamine”). Vastuolus isegi tolleaegsete seadustega saadeti sovetliku kohtuterrori ohver karistust kandma väljapoole Eestit, kus ta 27. märtsil 1981 Venemaal Vologda vanglas hukkus. Kolm päeva hiljem maeti ta samas linnas nimetusse hauda. Taasiseisvunud Eesti Vabariigi õiguskaitseorganid pole tänaseni vajalikuks pidanud siis ja nüüd nõutud Jüri Kuke juhtumi uurimist läbi viia – hoolimata kunstlikult loodud kriminaalasjast ja justiitsmõrva ohvri täielikust rehabiliteerimisest 1988. aastal.
Lisagem, et kohtulavastus Jüri Kuke ja tema kaasosalise üle leidis ülemaailmset vastukaja. Juba selle toimumise ajal, lisaks eestikeelsetele välisraadiosaadetele igal kohtupäeva õhtul kirjutasid poliitilisest arveteõiendusest Eestis Lääne mitu suurlehte, sh Le Monde Prantsusmaal (6. jaanuar 1981), Frankfurter Allgemeine Zeitung ja Die Welt Saksa LV-s (7. jaanuar 1981). Protsessi järel kajastasid Jüri Kuke ja Mart Nikluse kohtueelset vaenamist, kohtupidamist, kohtuotsust ja kohtualuste edasist saatust näiteks inglise ajaleht Observer (11. jaanuar 1981), Eesti Päevaleht (Stockholm), rääkimata rahvusvahelise ringhäälingu saadetest nii eesti kui ka paljudes teistes keeltes (sh Vabadusraadio – Raadio Vaba Euroopa Münchenis, Ameerika Hääl), Välis-Eesti ajalehed Rootsis, USA-s, Kanadas, Austraalias, Inglismaal, Saksamaal jm. Kohalik teabelevi piirdus vaid mõnitavas vormis teabekildudega – teavitades ühel juhul, et Mart Niklus ja Jüri Kukk on Nõukogude-vastase tegevuse eest süüdi mõistetud ja et saalisolijad olevat kohtuotsuse heaks kiitnud (V. Sepp „Kohtusaalist”, Rahva Hääl, 13. jaanuar 1981). Teisel juhul ei viidatud isegi paragrahvidele, mida kohtualuste süüdistamiseks ja karistamiseks oli rakendatud (Eesti Raadio I programmi erisaade 6. veebruaril 1981).
Oluline on rõhutada, et Jüri Kukk on rahvusvaheliselt tuntumaid Eesti inimõiguslasi, kommunismivange ja märtreid, tema elu ja surm on muutunud sümboliks. Vahetult enne Eesti Vabariigi okupeerimist 1940. aastal sündinuna, tegi ta läbi sovetiaja eestlaste põlvkonnale üldiselt osaks saanud katsumusrikka elukooli, valides sügavaimal nn stagnatsiooniajal oma isiklike kogemuste najal vastupanutee ning hukkudes poliitvangina võõrsil kõigest 40-aastasena.
Jüri Kukke on võrreldud ka enam-vähem samal ajal hukkunud iirlasest poliitvangi Robert Gerard „Bobby“ Sandsiga, Õhtulehes aastal 2013 koguni aafriklase Nelson Mandelaga. Jüri Kukega Moskvas kohtunud USA ajakirjanik David Willis avaldas peatselt ajalehes The Christian Science Monitor ingliskeelse, hiljem ka teistesse keeltesse tõlgitud artikli pealkirjaga „Vapraim mees, keda iial olen kohanud”.
Eesti ajaloos pretsedenditu justiitsmõrva esimesel aastapäeval, 27. märtsil 1982, tegi filmimehest rahvuslane, publitsist Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar (1931-2015) Vabadusraadio eestikeelses saates ettepaneku hakata igal aastal 27. märtsi tähistama Langenud Vabadusvõitleja Päevana. Sellest on Eestis alguse saanud mitmed aktsioonid poliitrepressioonide ja inimõiguste rikkumiste vastu lähiminevikus.
Tänavu, kui Jüri Kuke sünnist möödub 75 aastat, on tema saatuse objektiivne uurimine, teadlase elutöö ja mälestuse jäädvustamine Tartus jätkuvalt aktuaalne.
Langenud Vabadusvõitleja Jüri Kuke 75. sünniaastapäev
Aeg: 04.05.2015, 18:00
Koht:
KGB kongide muuseum
Korraldaja: Akadeemiline Vabadusvõitlejate, Inimõiguslaste ja Repressiooniohvrite Mälestuskeskus HEREDITAS HEROUM-DEFENSORUM LIBERTATIS et IURIS CIVILIS HOMINUM in memoriam JÜRI KUKK
Kontaktisik: Rein Vanja
Telefon: 5833 9401
E-post: rein.vanja@ut.ee
Pilet: -
Tasuta!
http://kultuuriaken.tartu.ee/?...
