Suvel suure kuumaga juhtub ikka igasugu imelikke asju, mis muidu kudagi juhtuda ei saa, no nagu näituseks see, et minust tehti kah ajutiselt ajakirjanik. Kogu see jant algas sellest, et Eestimaalt toodi siia üks vägev antsambel nimega Meie Mees ja see pidi mineva kolmaba õhta Läti Majas oma registrid lahti tõmbama, et kohalikud noored saaksid ükskord ometi oma tantsulusti korralikult välja elada. Ja kui nisuke punt juba kord siin on, siis see on seitungi seisukohalt uudis, mida tuleb lugejatele nina alla õeruda. Aga vat õiget õerujat kuskilt ei leitud. Reborterid kõik äkki aplaagris, üks puhkusel, teine aige, kolmas kardab minna. No mis siis toimetaja ädaga teeb. Ärg ta ei ole ja kaevu ronima ei pea, aga mulle kõlistas küll, et mine sina, Karla, sa vana sõjamees, sina ei karda masinavilet ega mustlase lapsi. Me saadame sulle autu perra ja kaine sohvri kaasa, käi ja kuula ja pane aga kirja kõik, mis seal sünnib.
No ega mina nüüd arg inime ei ole küll. Ütlesin, et ea küll, surm siin või Siberis, mis nad mulle ikka teha saavad. Tappa nad mind ei tohi ja peksu ma ei pelga, saab mindud. Aga Kata kuulis kõrvalt ja ütles kohe, et kuskile, sa vanamees, üksi ei lähe. Jääd äkki sinna lätlaste majja lääbakile, kuda ma su sealt siis kätte saan. Tulen kaasa. Ja tuligi, pani uuema undruku ümber puusade ja vastsed viisud varvaste otsa ja oli kohe nii naksis naisterahvas, et noor viisakas sohver ütles talle proua. Sõitsime ja mina mõtlesin sõidu ajal, et ei tea, miks see pidu lätlaste majas on. Et äkki on nii, et muidu meie mees, aga läti keeli laulab. Tuletasin meelde, kudas need „labriit“ ja „kutu prauks“ kõik käisid, aga vaja neid siiski ei läind.
Saime kohale ja panime endid laua äärde ankrusse. Sohver, kena poiss, jäi kah meie ulka, kuigi seal oli tal omaealisi küll, kellega oleks võind sehveldada. Rahvast oli päris palju, aga need olid nooremad, kellega mul pold suurt tegu. Ma uurisin seda arsenali, mis neil püüne peale valmis oli pandud, ja väike irmujudin käis ikka südamest läbi küll, mis ma sest salgan. Aga pärast tunniajalist ootamist tulid ikka pillimehed kah platsi ja siis see Riisalu-poiss, kes paistis olevat nagu suuremat sorti suupruukija, ütles akatuses päris inimese moodi eesti keeli tere, aga siis akkas meid augutama, et miks te kõik ära kodumaale ei tule, et sääl te õige koht. Kassa tead, see tuletas Saksamaa laagri päevi meelde, kui eesti soost kommud käisid meid koju tagasi meelitamas. Nüüd on ju kõik vaba, pole propakandat vaja, eks igaüks tea ise, kus ta elab.
Nõndasi ma mõtlesin, aga siis panid poisid pillidele ääled sisse ja vat siis ma ei kuuld enam oma mõtlemist kah. Viimane pill, mis minu mälestuses nii kõvaste mängis, oli Stalini orel Sinimägedes. Noorem rahvas vajus tantsupõrmandule ja kukkus koogutama, jüsku reht peksid. Mõned läksid üksi, mõned paarikaupa ja mõnes paaris olid mõlemad naisterahvad. Mul akkas kudagi kõhe, mõtlesin, et kas need kõik ongi nüüd uue seaduse perra asjasoost või... Aga lärm ja trampimine läks muudkui kõvemaks ja ma otsustasin, et käin tiiru puhvetis ära ja toon pudeli õlut, ehk selle najal peab selle märulile paremini vastu. Aga katsu sa puhveti ligi saada, kui sul kodarad kehvad ja vahekäik noori karglejaid kuivalt täis. Üks noor näitsik jäi mulle just puhveti ukse ees järjest jalgu; kuhu mina aga keerasin, seal oli tema kohe ees. No ma vist polekski tast mööda saand, aga lugu lõppes ja tantsule tuli vahe. Ja siis see neiu naeratas mulle ja ütles: „Aitäh tantsu eest, onu Karla!“ No kuripatt, siis ma tuntsin ta ära. See ju Ärmani tütar, paras sälg teine juba ja kah kepsu lööma tuld. See tegi meele lausa eaks ja mina ei akand talle ütlema, et ma omateada temaga ei tantsindki, tahtsin ainult keelekaste ligi pääseda.
Ma sain oma õllega ikka lauda tagasi ja siis Kata uudistas, et neid vendi seal ju tervelt pool tosinat, et misuke neist siis see meie mees on. No sel meie sohvril paistis ikka kah uumorimeelt olema, ütles, et meie mees on see seitsmes, keda näha ei ole. See valvab stepslit, kuulipilduja kaenlas. Kui keski läheb ja selle seinast välja tõmbab, on tetsipellimassinal soss ja pole seal enam meie meest ega naabri naist kuskil, ainult kuus kurnatud kopsu ja need ei jaksa miskit lärmi teha. Edasi me rääkida ei saand, sest poisid sättisid jälle pille ja ma tegin väikse strateegilise rindeõgvenduse — läksin välja, teate küll, kuhu. See asutus oli päris kaugel, kalidori teises otsas, ja kui ma kord kohale jõutsin ja ukse kinni tõmbasin, siis kostis muusika sinna kah ja kassa tead - päris ilus oli! Ja seal ma nuputasin välja, et see on sihuke uutmoodi antsambel, mida näha ja kuulda korraga ei saagi. Kui oled nii ligidal, et näed, siis ei kannata kõrvad neid välja. Ja kui oled nii kaugel, et kuulata kõlbab, siis ei ulata nägema.
Läksin lauda tagasi ja rääkisin Katale kah, mis avastuse ma tegin. Kata raputas pead ja imestas, et kui on nii ilus muusika, mispärast see siis nii suure lärmi taha ära peidetakse. Et see on sama kui osta omale uhke pallikleit ja enne pidule minekut katta kotiriidega ära, et keski ei näeks. Aga uus lugu akkas peale ja sinnapaika jäi kohe meie jutt. Ja siis need poisid läksidki püüne pealt ära ja kolm kohalikku venda tuli asemele. Ja siis mul läksid silmad peas pahempidi, sest üks oli Eesti Panga president.
Kui me lõpuks koju saime, siis arutasime Kataga seda Eestisse mineku värki päris tõsiselt ja leidsime, et nende poiste kutsumise pärast küll minna ei maksa. Kui nemad seal mererannas mängivad, siis peaks siia lahedasti kuulda olema. Masseerisime teineteise kõrvu ja keerasime magama.
Kargu Karla
(Toimetus loodab, et lugupeetud lugejad Karla seekordset lugu väga tõsiselt ei võta, sest siin on reaalsus huumori ja fantaasiaga kohati vürtsitatud).
Lärmipidu Läti Majas (8)
Meelejahutus | 10 Feb 2005 | Kargu KarlaEWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
kas teeb vahet kes kutsub eestlasi tagasi eestimaale ? .... on hea et keegi eestis soovib kanada eestlasi koju
tu kargu karla on ikka lollakas kull
"...Kassa tead, see tuletas Saksamaa laagri päevi meelde, kui eesti soost kommud käisid meid koju tagasi meelitamas..."
Jah, too Riisalu on küll viimane, kes siin kedagi kutsuda võiks. Rohkem ei kommenteeri, kes tahab teab või saab ise teada :P
Jah, too Riisalu on küll viimane, kes siin kedagi kutsuda võiks. Rohkem ei kommenteeri, kes tahab teab või saab ise teada :P
Meelejahutus
TRENDING
