ETV Aktuaalse Kaamera uudis 12. detsembril 2003: „Kiikla mõisas Ida-Virumaal pandi täna nurgakivi uuele lastekodule, kuhu augustis kolib 20 last. Eraalgatusel ja naisorganisatsioonide, Soome lastekaitseorganisatsiooni Päästke Lapsed ja UNICEF-i Eesti esinduse ning Mäetaguse valla toel rajatav lastekodu on uudne selle poolest, et lapsed hakkavad saama ka töökasvatust, mis aitab neil täiskasvanuna elus toime tulla.
Kiikla lastekodu peahoone. Foto: I. Grün-Ots
Järgmisel aastal valmivatesse majadesse kolivad lapsed enne uue kooliaasta algust, ütles mittetulundusühingu Avatud Värav juhatuse esimees Marie Edala.
Esialgse plaani järgi pidid lapsed hakkama elama mõisa häärberis, ent see osutus tehnilistel põhjustel võimatuks, ütles Edala. Mõisahoonesse tulevad õppeklassid ja teatrisaal. Tõllakuuri rajatakse töökojad, samuti hakatakse mõisas korraldama sotsiaaltöö alaseid seminare. Lastekodu on seni rajatud talgute ja annetuste toel. Siiski — tänu Kultuuriministeeriumile ja eelkõige kultuuriminister Urmas Paeti toele saadi sel aastal 450.000 krooni, ehk pool mõisa katuse rahast ja projekti raames laste mänguväljak.
Lastekodu rajamist toetab ka UNICEF.“
Majad valmis järgmise aasta lastekaitsepäevaks
Detsembris 2004 sai Kiikla lastekodu, millel nimeks Maria, nurgakivipanekust siis aasta. Marie Edala on natuke kurb ja natuke õnnelik. Kurb selle pärast, et lastekodu mõeldud ajal oma uksi avada ei saanud. Ehitaja vedas alt. Õnnelik selle pärast, et nüüd on uus ehitaja leitud ja töö käib. Valmis loodetakse esimese kahe lastele koduks mõeldud majaga saada 2005.a. 1. juuniks. Ja suvel võivad lapsed sisse kolida.
Marie Edala. Foto: I. Grün-Ots
Marie Edala näitab plaani ja seletab, kuhu Kiiklas miski tuleb. Natuke on võrreldes aastatagusega muutunud: „Peahoonesse tulevad seminarikeskus ja hotell. Tõllakuuri tuleb käsitöömaja. Siia tuleb viis-kuus maja lastele. Ühest neisse turvakodu. Majast on vaade ühelt poolt on meie õunaaiale, seal on üle 200 õunapuu! Teisel pool on kohe mõisapark. Pargis on juba olemas mänguväljak, kultuuriministeerium aitas rajada. Käsitöömaja on selleks, et lastekodust ellu minnes saab laps riigilt 6000 krooni ja kogu lugu. Tal pole lauda, tooli, patja, tekki. Aga käsitöökodades saaks kõike seda teha. Me tahame käsitöökodadesse kaasa haarata ka kohalikud inimesed. On tööpuudus, aga meie õpetaks inimestele mingit käsitööoskust, millega nad saaks oma elus edasi minna. Lisaks on idee, et kui lastekodulapsed teevad oma asju, saame me neid ehk müüa jõulu- ja mardilaatadel, lapsed hakkavad tunnetama raha väärtust. Lastekodust seda tunnetust ju üldjuhul kaasa ei saa. Siis on meil veel idee teha miniloomakasvatus.
Ja Kiiklas võiks edaspidi koolitada ka suurperesid. Võimalusi on palju, kui vähegi mõelda.“
Kultuurilooline mõis on lastekoduks parim paik
Marie Edala meelest on mõis lastekodu jaoks hulga parem variant kui tavaline kahekordne kipsmaja: „Kogu idee selles kohas ongi. Üldiselt lastekodulaps häbeneb seda, et ta lastekodus kasvanud on. Eriti siis, kui ta hiljem elus väga kõrgele kohale on jõudnud. Psüühhikas on nihe: laps mõtleb, et tema ise on kõiges selles süüdi. Et ta ise on halb, inetu, mis iganes, ja et just sellepärast tema vanemad ta hüljanud on.
Selleks, et anda neile ellu kaasa eneseväärikus, on selline mõisa rajatud lastekodu parim koht. Laps, kes sealt tuleb, teab, et saab elus hakkama.
Kiikla mõisast on alguse saanud Eesti teater Kotzebuega eesotsas. Seal on kirjutanud Eesti esimese juturaamatu Arvelius. Nii et kultuuriliselt erakordselt tähtis koht. Rääkimata sellest, et kogu mõisa ümbrus on tõeliselt ilus!“
MTÜ Avatud Värav alustas lastekoduga neli aastat tagasi. Nullist. Paljud inimesed kulutasid oma vabast ajast ja ilma rahata kümneid ja kümneid tunde Kiikla majade kordategemisele jpm. töödele.
Iga abi on teretulnud
„Miks see asi nii kaua on aega võtnud, küsite?“ küsib Marie Edala. „Kogu kompleks läheb maksma üle 30 miljoni krooni. Nelja aastaga oleme saavutanud selle, et kahe maja raha on koos. Aidanud on paljud. Kanada Soroptimistide klubid saadava igaüks oma 300 dollarit, suvel andis heategevuskontserdi Corelli Consert oma mõisate sarjas, Oliveri etendus, mille käigus kogu Eesti rahvas andis oma toetuse meie lastekodule... Mis aga on eriti tähtis: meid toetab ühe maja rahaga Mäetaguse vald, kes ehitab koos meiega oma valla tulevikku,“ räägib Marie Edala.
Enne jõule oli Tallinna Tervishoiumuuseumis jõululaat, mille tulud läksid Kiikla lastekodu toetuseks. „Pisikestest asjadest ja pisikestest tuludest me tegutseme. Kui leidub keegi, kes meid aidata tahab, andke teada. Paneme tema nime pärast suurele tahvlile Kiikla lastekodu maja peale — vanasti ehitasid inimesed kirikuid, losse, ausambaid, et oma nime jäädvustada, miks nüüd ei võiks see lastekodu olla!“ lisab Marie Edala.
Kes tõsimeeli tahab aidata, nende jaoks on avatud Kiikla lastekodu arvelduskonto: MTÜ Avatud Värav, 2210 1526 5253, Hansapank.
Kiikla mõis
17. sajandil rajatud Kiikla mõis (saksa keeles Kiekel) kuulus peale Põhjasõda von Rosenite perekonnale. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Heinrich von Dehn.
Mõisa klassitsistlik ühekorruseline kivihoone on ehitatud 1832.a., selle keskosa kaunistab madal kolmnurkfrontoon. Hoone ühes otsas paiknev historitsistlik palkon pärineb 19. saj. lõpust. Peahoone vastas teisel pool auringi asuvad stiilsed ait ja tall-tõllakuur on mitmeti ümber ehitatud.
Ajaloolise jaotuse järgi Virumaale Jõhvi kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Ida-Virumaale Kohtla valla territooriumile.
