Läti peaminister Valdis Dombrovskis lubas tagandada oma valitsuskabineti ministrid, kes osalevad 16. märtsil toimuvatel leegionäride mälestuspäeva üritustel.
Teises maailmasõjas natsionaalsotsialistliku Saksamaa mundrit kandnud sõjameeste mälestuseks peetav iga-aastane mälestuspäev tekitab pingeid läti ja vene kogukonna vahel, pälvides ka rahvusvahelist tähelepanu.
Kõige kriitilisemalt on üritustesse suhtunud Venemaa, mille esindajad on nimetanud Läti leegionäre SS-lasteks ning süüdistanud naabrit ajaloo ümberkirjutamises.
Dombrovskise uude valitsusse kuulub ka kaks ministrit rahvuslaste liidust Kõik Lätile! – Isamaale ja Vabadusele / LNNK (VL-TB/LNNK), mille toetajad on varasemalt aktiivselt leegionäride päeva üritustel osalenud. Valitsusjuht soovis aga probleeme ennetada ning keelas oma ministritel üritustel osalemast.
«Kõnelustel Kõik Lätile! esindajatega väljendasin selgelt, et valitsuse ministrid ei tohi nendel üritustel osaleda ja mõlemad ministrid lubasid, et nad ei tee seda,» lausus Dombrovskis RIA Novosti vahendusel.
1943. aastal Hitleri korraldusel asutatud ja Relva-SSi koosseisu kuulunud Läti leegion polnud vabatahtlike üksus, nagu Natsi-Saksamaa seda kujutada üritas. Valdavalt moodustasid kahe diviisi isikkoosseisu sundmobilisatsiooni käigus värvatud mehed.
Pagulusaastail hakkas sõjaveteranide ühendus Daugavas Vanagi Latvija 16. märtsi tähistama leegionäride päevana. 1998. aastal lisati see Läti sõdurite mälestamispäevana ka Läti ametlike tähtpäevade loetellu, kuid rahvusvahelise ja venekeelse elanikkonna survel kustutati juba järgmisel aastal riiklike tähtpäevade nimekirjast.
Toimetas Jürgen Tamme PM
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
preislane18 Nov 2011 14:21
Ka Eestis enam aastal 1943 vabatahtlikke eriti polnud ja nii tuli 1944. aasta 1. veebruaril kuulutada välja Genfi konventsiooni eirav sundmobilisatsioon.
Moodustati samuti kaks diviisi: 20. SS - Diviis (13 500 meest) ja 300. Eriotstarbeline Diviis (10 400 meest).
Esimese lahingutee lõppes Poolas - Tšehhoslovakkias, teisel aga Kuramaal.
Aga aastatel 1941- 42 moodustati eesti vabatahtlikest 26. politseipataljoni, kuhu kuulus 10 000 meest, 2500 meest kuulus Saksa eriteenistuste koosseisu ja 43 000 abipolitsei (omakaitse) ridadesse.
Näiteks Leedu omavalitsus oli nõus diviise looma vaid sel juhul, kui need alluvad Leedu omavalitsusele ja sõdivad vaid Saksamaa liitlasena. Seega jäid Leedus SS - Diviisid loomata, sest vanne tuli anda Saksamaale ja Hitlerile isiklikult. Leedukad sõdisid vaid vabatahtlikena Saksa politseipataljonides ja sonderkomandodes nagu ka poolakad ja valgevenelased.
2008. aasta 18. novembril võttis ÜRO vastu Waffen-SSi ülistamist ja natsismiga võitlejate mälestusmärkide hävitamist hukkamõistva resolutsiooni. Resolutsioon viitab Nürnbergi tribunali otsusele.
Sarnaseid resolutsioone on ÜRO võtnud vastu ka aastatel 2000 ja 2005.
arno18 Nov 2011 14:07
Selge see et ajaloo oma suva järgi ümberkirjutamise monopol kuulub sionistidele ja kommunistidele. Ülejäänud peavad ka lapsele nime panekuks NEILT luba küsima, muidu ootab neid karistus.
Loe kõiki kommentaare (2)