Läti peaminister Valdis Dombrovskis lubas tagandada oma valitsuskabineti ministrid, kes osalevad 16. märtsil toimuvatel leegionäride mälestuspäeva üritustel.

Teises maailmasõjas natsionaalsotsialistliku Saksamaa mundrit kandnud sõjameeste mälestuseks peetav iga-aastane mälestuspäev tekitab pingeid läti ja vene kogukonna vahel, pälvides ka rahvusvahelist tähelepanu.

Kõige kriitilisemalt on üritustesse suhtunud Venemaa, mille esindajad on nimetanud Läti leegionäre SS-lasteks ning süüdistanud naabrit ajaloo ümberkirjutamises.

Dombrovskise uude valitsusse kuulub ka kaks ministrit rahvuslaste liidust Kõik Lätile! – Isamaale ja Vabadusele / LNNK (VL-TB/LNNK), mille toetajad on varasemalt aktiivselt leegionäride päeva üritustel osalenud. Valitsusjuht soovis aga probleeme ennetada ning keelas oma ministritel üritustel osalemast.

«Kõnelustel Kõik Lätile! esindajatega väljendasin selgelt, et valitsuse ministrid ei tohi nendel üritustel osaleda ja mõlemad ministrid lubasid, et nad ei tee seda,» lausus Dombrovskis RIA Novosti vahendusel.

1943. aastal Hitleri korraldusel asutatud ja Relva-SSi koosseisu kuulunud Läti leegion polnud vabatahtlike üksus, nagu Natsi-Saksamaa seda kujutada üritas. Valdavalt moodustasid kahe diviisi isikkoosseisu sundmobilisatsiooni käigus värvatud mehed.

Pagulusaastail hakkas sõjaveteranide ühendus Daugavas Vanagi Latvija 16. märtsi tähistama leegionäride päevana. 1998. aastal lisati see Läti sõdurite mälestamispäevana ka Läti ametlike tähtpäevade loetellu, kuid rahvusvahelise ja venekeelse elanikkonna survel kustutati juba järgmisel aastal riiklike tähtpäevade nimekirjast.

Toimetas Jürgen Tamme PM

Märkmed: