Täis ja tasuline artikkel Postimees: http://www.postimees.ee/126195...
Aastail 2003-2013 Läti luureasutust Põhiseaduse kaitse büroo (SAB) juhtinud endine Briti brigaadikindral Jānis Kažociņš leiab, et Venemaal on aktiivne soov mõjutada Balti riikide sisemisi poliitilisi, majandus- ja rahandusprotsesse niihästi avalikult kui salajaselt, sh altkäemaksude ja muude ebaausate võtetega.
Kõige tugevam siinne Vene mõjutusvahend on Kažociņšisõnade kohaselt aga kaasmaalaspoliitika. President Vladimir Putini poolt läinud kümnendil juurutatud kaasmaalaspoliitika on lätlase sõnul hästi koordineeritud, heldekäeliselt rahastatud ning seda peetakse kodumaal legitiimseks.
Vene kaasmaalaspoliitika eesmärgid on küll pikaajalised, kuid Läti endise luurepealiku hinnangul siiski fundamentaalselt väärad, sest Kreml ei ole tegelikult Balti riikides elavatest kaasmaalastest huvitatud. Seda on näha Vene kaasmaalaste olukorra põhjal Kesk-Aasias, kus Venemaa peab muid prioriteete olulisemaks.
«Lääne-Euroopas ja eriti Balti riikides mängivad kaasmaalased sama rolli, mis oli Lääne-Euroopa kommunistlikel parteidel külma sõja ajal Nõukogude Liidu jaoks,» lisas ta.
Jānis Kažociņš esines 27. mail Stockholmis toimunud julgeolekukonverentsil Security around the Baltic 2013, kus teiste seas kõnelesid veel näiteks Venemaa endine asepeaminister Boriss Nemtsov, The Economisti välistoimetuse juhataja Edward Lucas, Läti kaitseminister Artis Pabriks, endine USA kaitseatašee Rootsis Bruce Acker jt.
Kažociņš on sündinud Suurbritannias Läti emigrantide peres ning tegi kolmekümneaastase karjääri Briti armees, kust läks erru brigadieri (Eesti vastes brigaadikindrali) auastmes. Kahel korral, 2003 ning 2008 kinnitas Läti parlament ta SAB direktoriks:
Tegu on ühega kolmest Läti eriteenistusest, mille funktsiooniks on luure ja nagu Eestis kapol, ka vastuluure, kuid erinevalt meie kapost ei uuri SAB kuritegusid.
Oluliselt põhjalikum ülevaade Rootsi julgeolekukonverentsil esitatud Venemaa-analüüsist paberlehes ja PM Plussis.
