Läti ja Leedu majandust ähvardab massiline väljaränne, sest juba 150 000 inimest on kasutanud euroliidu avanenud piire ning läinud mujale otsima paremat elujärge.
Kõrghariduse ja pika staažiga läti kooliõpetaja teenib kuus ligikaudu 170 latti ehk 3910 krooni. Riia õpetaja Ivika Keisele sõnul teenib otse ülikoolist tulnud pedagoog veelgi vähem, umbes 140 latti kuus.
Kui võrrelda seda Eesti õpetajate samaväärse astmepalgaga, mis on tulevast aastast 7000 krooni kuus, annab see lihtsa võrdluse kahe riigi palgataseme erinevuse kohta.
Massiline lahkumine
Hiljuti kirjutas Economist, et Läti võimude hinnangul on pooleteise aastaga riigist lahkunud üle 50 000 inimese, Leedust on sama ajaga läinud üle piiri paremat elu otsima enam kui 100 000 inimest. Poola puhul on pakutud veelgi suuremaid numbreid.
«Lätis ja Leedus on tööpuudus kõrgem kui meil, samas on neil palgad madalamad,» kommenteeris Hansapanga analüütik Maris Lauri väljarännet.
«Kui inimesed lahkuvad, on tore, et tööpuudus väheneb, aga see halvendab oluliselt demograafilist ja majandusseisu,» lisas Lauri.
Eesti puhul hindab statistikaamet, et viimasel aastal on välismaale tööle läinud vähemalt 10 000 inimest. See on kaasa toonud ehitustööliste ja arstide märkimisväärse palgatõusu.
Kodunevad Iirimaal
Lauri hinnangul olid Eesti ettevõtted piiride avamisel läände mineku puhanguks paremini ette valmistatud kui lätlastel või leedulastel.
«Teadmine, et töölistest võib ilma jääda, on Eesti ettevõtjaile kergemini kohale jõudnud kui lõunanaabritel,» märkis Lauri. «Meil on tööjõu minek välismaale, kas või Soomes käimine, juba aastaid levinud – see ei tundunud võimatu.»
Lõunanaabrite muret kasvatab ka see, et kui eestlased lähevad välismaale pigem hooajatööle, siis lätlased ja leedulased otsivad mujal töötamise püsivõimalust.
Tavaline on, et kui perepea uue kodumaaga kohaneb, läheb ka pere talle järele. Noorte lahkumine aga süvendab rahvastiku vananemise ja iibeprobleeme.
«Sellest on Lätis ja Leedus alles viimasel ajal hakatud rääkima, aga ettevõtted ja riik pole reageerinud. Keegi ei uskunud, et see nii läheb,» märkis Lauri.
Economist kirjutab, kuidas Leedu võimud toetavad leedukeelseid koole Dublinis Iirimaal.
Läänemere äärest tulnud tuhandete sisserändajatega on juba harjunud Iiri ajalehed, mis lisaks leedukeelseile töökuulutustele avaldavad ka leedukeelseid uudisteveerge.
Peamiselt Lätist pärit töölised, kes Herald Tribune’i andmeil olid nõus töötama peaaegu poole väiksema palga eest, põhjustasid eelmisel nädalal Iirimaal hiiglaslikke proteste. Viidates kallinevale kütusele tahtis Inglismaa ja Iirimaa ning Prantsusmaa vahel sõitev laevafirma Irish Ferries konkurentsis püsimise nimel palgata massiliselt Ida-Euroopa töölisi.
See tõi meeleavalduste laine. Muu hulgas barrikadeerisid kahe aluse meeskonnad end protestiks pardale.
Läti majandusministeerium teatas hiljuti, et ainus võimalus peatada tööjõu väljavool on kolmekordne palgatõus. Selle aasta üheksa kuuga on Lätis keskmine brutopalk kasvanud 17,4 protsenti, 248 latini (5560 krooni).
Eesti töölised läänes
Numbrid kajastavad mullu 1. maist tänavu juulini neis riikides tööl olnud Eesti kodanikke.
Iirimaa 2861
Prantsusmaa 58
Suurbritannia 3260
Soome 1692 tööluba (mai–detsember 2004)
Norra 581 (2005)
Tšehhi 9
Küpros 33
• Inglismaale lahkunuist asus enamik tööle ametnikuna, teisel kohal olid klienditeenindajad ja kolmandal põllutöölised.
• Andmed põhinevad nende riikide infol, kes nõuavad välismaa töötajate registreerimist (need ei kajasta mustalt või renditöölistena töötavaid inimesi).
Allikas: sotsiaalministeerium