Kadri Liik
Intervjuus Postimehele räägib Läti peaminister Einars Repshe Euroopa Liidust, Nõukogude Liidust, Venemaast ja helikopteri juhtimisest - selle viimase soovitas ta ka Eesti peaministril ära õppida.
Kuidas ja miks te lendama olete õppinud?
See on vana lugu. Seitse aastat tagasi külastasin ma üht väikest Läti lennujaama. Seal õpetati mind langevarjuga hüppama ja lubati juhtida purilennukit, loomulikult koos instruktoriga.
Mulle hakkas see kohutavalt meeldima. Kui ma naasin Riiga, siis hakkasin uurima, kus saaks lendama õppida. Leidsin ühe väikese kohaliku eralennuvälja, mille omanik oli professionaalne piloot ja andis tunde. Niisiis ma õppisin ja sain load, mis lubasid mul juhtida ühemootorilist lennukit.
Aga siis hakkasid mind huvitama helikopterid ja ma otsustasin ehitada oma helikopteri, USAs tehtud toorikut kasutades. Poolteist aastat ma siis veetsingi oma õhtud helikopterit ehitades.
Oma kätega?
Jah, oma kätega. Pisimatest detailidest alates. Ning siis ma sõitsin Arizonasse kursustele ja õppisin lendama. Nii see algas.
Miks te seekord Eestisse otsustasite lennata? Kas sellepärast, et Via Baltica on liiga vilets?
Ma tõesti lihtsalt armastan lendamist. Teiseks, see on palju kiirem - selle helikopteri tavakiirus on 230-240 kilomeetrit tunnis. Ja lennata saab otsejoones.
Helikopter on ka ainus viis, kuidas Läti-Eesti piiri pikemalt ja lähedalt vaadata - nii nagu me täna tegime. Ning kogu meie delegatsioon mahtus ühte helikopterisse, autosid oleks me pidanud võtma mitmeid. Seega, helikopteril oli palju eelised.
Rääkige Läti referendumikampaaniast. Mida arvamusuuringud ütlevad, kas toetus ELile kerkib?
Toetus on viimasel ajal pisut vähenenud, ent see on tulenenud eelarve arutelust. Mõistate, nagu alati, on vaja raha kokku hoida. See aga kohtab alati vastupanu, ikka on pahaseid inimesi ja emotsionaalseid arutelusid.
Nüüd aga peaks see diskussioon läbi olema ja tähelepanu suundub taas ELile. Kampaania on oma haripunkti alles jõudmas. Me oleme inimesi informeerinud, püüame teha neid informeeritud otsustajateks. Ma olen üsna kindel, et vastuseks tuleb «jah». Toetus on juba praegu palju suurem kui vastuseis.
Kas ja kuidas Eesti hääletustulemus Lätit mõjutab?
Kui Eesti peaks ütlema «ei», siis see loomulikult annab lätlastele sügavat mõtteainet - et miks nii. Ma ei pea seda aga väga tõenäoliseks. Jah-vastus aga lihtsalt kinnitas, et kõik ELi senised kandidaatriigid on poolt, kõik lähevad ELi ja üksikust riigist oleks rumal ning ebaloogiline öelda «ei».
Halvasti informeeritud inimesed vahel kipuvad võrdlema Euroopa Liitu Nõukogude Liiduga. Sellisel võrdlusel pole mingit alust, tegelikult on need kaks vastandlikku asja. Meenutage, NSV Liit ümbritses end okastraataiaga, et hoida inimesi lahkumast, sest inimesed ihkasid põgeneda.
Euroopa Liit, kui üldse midagi, siis valvab oma piire, et mitte lasta sisse illegaalseid immigrante - inimesi, kes püüavad pääseda Euroopa Liitu paremat elu elama.
Nõukogude Liit okupeeris endale uusi territooriume sõjalist jõudu kasutades. Euroopa Liit areneb loomulikult kui riikide liit, millega inimesed tahavad liituda.
Nagu ma olen alati öelnud, me oleme alati kuulunud Euroopasse. Enne Teist maailmasõda olid Läti ja Eesti väga arenenud Euroopa riigid. Teine maailmasõda tõmbas meid Euroopast lahti, nüüd me lihtsalt naaseme sinna, kuhu me kuulume.
Kuidas on praegu Läti suhted Venemaaga? Miks on Venemaa viimastel aastatel reserveerinud karmima kriitika Baltikumist Lätile?
Ma arvan, et see on mingi «lõhesta ja valluta»-poliitika. Venemaal leidub sellist mõtlemist palju.
Ent sellegipoolest on meil hea meel Läti-Vene suhete kõigi arengute üle, mida võib pidada konstruktiivseks. Me vajame koostööd, meil on ju piiriülene kaubandus, transiit - me võime mõlemad koostööst suurt kasu saada. Seetõttu ma eeldan ja ootan, et meie suhted paranevad.
Ent on ka märke, mis pole sõbralikud - soovimatus kirjutada alla piirilepingud Läti ja Eestiga on ainult üks neist. Ja meenutage, et Venemaa on väga suur. Üks osa temast on tõesti Euroopas, ent teine pool on sellest väga kaugel.
Meie, kes me seostame end vaimselt Euroopaga, elame palju turvalisemalt, kui me ka muus osas end Euroopaga seome. See tagab, et ükski välisjõud ei pääse kunagi jõuga meie väärtusi, rahu ja elulaadi ähvardama.
Veel Venemaast - kas nad teie Ventspilsile naftat annavad?
Praegu mitte, ja minu hinnangul on see vähemalt osaliselt poliitilistel põhjustel. Vähemalt osaliselt.
Kas Euroopa Liit aitaks probleemi lahendada?
Kindlasti on sellest abi. Tõenäoliselt aitab ELi liikme- staatus lahendada ka muid probleeme.
Kas sealihatollid, mis Läti on Eestile kehtestanud, kaovad ka alles ELis?
Me peame tegelema kvootide süsteemiga, mis, nagu ma aru saan, ei toimi õieti. See oleks lühiajaline lahendus.
Ent miks te need üldse kehtestasite?
See oli parlamendi otsus. Nad tahtsid kaitsta meie põllumehi mitte eestlaste, aga poolakate eest. Oli väga emotsionaalne debatt, ent lõpuks parlament siiski võttis selle vastu. Mind natuke lohutab mõte, et hiljemalt Euroopa Liidu liikmeks saades see probleem kaob igaveseks.
Mind aga kurvastab, et isegi kvootide süsteem - mis andis Eestile õiguse importida kindla hulga sealiha tollivabalt - ei toimi. Sellega kavatsen ma kiiresti tegeleda. Ent ELis kaovad tollid niikuinii - mis annab veel ühe põhjuse hääletada ELi poolt.
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Kleopatra15 Oct 2003 01:02
Ei huvitav ole tähtedega liidulise, vaid ikka meie sini-must-valge triibulise rahvas.Jah,tõesti eestlane olla on vahvam. Me tahame ju küll tunda ka teisi,aga ära jätame me kindlalt selle euroreisi.
Kleopatra12 Oct 2003 07:20
Järg:(kommntaar oli liiga pikk ja pidin osaliselt kustutama vahepeal,et ära saata)
...kuna Teie 17.septembri 2003.aasta kaebuses esines puudusi,mida Te puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja jooksul ei kõrvaldanud, ei olnud Riigikohtul võimalik Teie kaebust sisuliselt läbi vaadata.
Lähtudes Põhiseaduslikkuse järelvalve kohtumenetluse seaduste paragrahv 20lg-st 3ja paragrahv 40lg p-st 3,jättis Riigikohus 30 septembril 2003.a määrusega asjas 3-4-1-15-03 Teie kaebuse läbi vaatamata
1.oktoobril 2003 esitasite Te Riigikohtule uue kaebuse, milles Te ei nõustu Riigikohtu määrusega jätta teie kaebus läbi vaatamata ning nõuate kaebuse läbivaatamist.
Selgitan Teile veelkord,et Riigikohus vaatab kaebusi läbi kohtumenetluse seadustes sätestatud korras. Rahvahääletuse tulemuste tühistamist ja sellega seonduvat kaebuste läbivaatamise korda reguleerib Põhiseaduslikkuse järelvalve kohtumenetluse seadus.Seadus kehtestab Riigikohtule esitatavatele kaebustele kindlad sisu- ja vorminõuded,millele Teie kaebus ei vastanud.Kaebuses esinenud puudusi Te tähtaegselt ei kõrvaldanud.Eelnevast tulenevalt jättis Riigikohus määrusega Teie kaebuse läbi vaatamata.Riigikohtu määruse vaidlustamise võimalust seadus ette ei näe.
Ma ei näe siin mingit mõtet kolmandat korda kaebust Riigikohtusse saata,sest on ilmselge, et meie Riigikohus on sama korrumpeerunud kui Vabariigi Valitsuski.Kui nad teevad näo, et ei saa aru,et ma pole mingit vahepealset lisanõudmist saanud, siis on mõtetu sellise kohtuga edasi vaielda.Teatavasti olid Roomas juristidele omased just mõistete täpsed ja lühikesed definitsioonid ja oluline üheselt arusaadav sõnastus.Just sellele põhimõttele toetudes ma oma kaebuse ju sõnastasin.Tänapäeva jurist ei õpi ju Rooma õigust tundma küll kehtiva õigusena,kuid see peaks arendama ju meie juristide juriidilist arusaamist õiglusest ja õigusest üldse.
Õnneks on mul kõigist vajalikest dokumentidest koopiad olemas ja sellel päeval,kui Riigi Teatajas jõustuvad referendumitulemused, saadan oma kaebused koos lisamaterjalidega edasi Europarlamendi kohtule.
Seniks aga olen iga vastukaja ja kommentaari eest ette tänulik.
Kleopatra12 Oct 2003 06:41
Mul pole muud võimalust, kui pean väliseesti ajalehte kasutama,et avalikkustada oma kirjavahetust Eesti Riigikohtuga.
Eesti Vabariigi Riigikohtule.
Kaebus.
Taotlen valimistulemuste tühistamist alljärgnevatel põhjustel:
1. Küsimuse kaheosaline sõnastus ei võimaldanud mõista,mida taheti küsida valijalt.
2. Korraga ei ole võimalik aegumatult ja võõrandamatult säilitada riigi iseseisvust ja samal ajal üle anda Euroopa keskvõimule osa oma iseseisvusest ja suveräänsusest,mida Euroopa Liitu kuulumine eeldab.
3. Väidan ja suudan põhjendada,et Vabariigi Valitsus varjas teadlikult rahva eest ausat informatsiooni,mida toob kaasa liitumine Euroopa Liiduga.Selle asemel korraldati nn.õhupalli- ja pastapliiatsituure.
4. Ausa informatsiooni väljaütlemiseks olid ajalehed ja ajakirjad saanud teatavad summad Brüsseli raha, mistõttu nad ei võtnud jutule tavalist inimest,kes soovis oma artiklis või kirjutises pisutki pilku heita saabuva Euroliidu reaalsusele ja küsida üht-teist enda valitud saadikult Toompeal.Pean seda sõnavabaduse puudumiseks Eesti Vabariigis ja palun seda kohtul sellisena käsitleda.
5. Pean lubamatuks ka välisriikide esinduste sekkumist meie nn.jah kampaaniasse, mille käigus samuti varjati tõtt rahva eest.Näiteks töötuse suur protsent Euroliidus ja kehtima hakkavad kõrgemad maksud võrreldes meie praeguse maksukoormusega.Selle vastu lubas ka protesti esitada Europarlamendikohtule hr. Roger Helmer.
6. Minult ära võttes ka võimalust kommenteerida ajalehesabades internetis peatas õige ruttu esimesena Postimees kommenteerimisõiguse Ilmunud kommentaarid kustutati pidevalt.
Riigikohus
Põhiseadusliku Järelvalve Kolleegium
Määrus
kohtuasja nr.3-4-1-15-03
30.september 2003
Kohtukoosseis:Eesistuja Uno Lõhmus ning liikmed Tõnu Anton, Eerik Kergandberg, Ants Kull ja Villu Kõve.
Asja läbivaatamine:Kirjalik menetlus
Resulutsioon:Jätta ........Kaebus läbi vaatamata
esitas 17-ndal septembril 2003 Riigikohtule kaebuse, milles palus tühistada rahvahääletuse tulemused.Kuna kaebusest ei selgunud,kas kaebuse esitaja soovis vaidlustada Riigikohtu otsust Rahvahääletuse korraldamiseka või mõnd valimiskomisjoni otsust või toimingut,andis Riigikohus kaebuse esitajale Põhiseaduslikkuse järelvalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS)paragrahv 39 lg 3 kohaselt tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
Määratud tähtajaks, 24-daks septembriks 2003,kaebuse esitaja kaebuses sisalduvaid puuduseid ei kõrvaldanud.Põhiseaduslikkuse järelvalve kohtumenetluse seaduse paragrahv 20 lg 3 ja paragrahv 40l p 3 alusel tagastab Riigikohus kaebuse selle esitajale läbivaatamatult.
Allkirjad:U.Lõhmus,T .Anton jne.
Teine paber:Lugupeetud proua...
Edestame Teile Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelvalve kollegiumi määruse ja tagastame Riigikohtule saadetud materjalid.
Lugupidamisega Piret Lehtmets
Riigikohtu sekretär.
Lisa:määrus 1-l lehel
materjalid 9-l lehel.
Minu uus kaebus,sest ma polnud vahepealse aja jooksul saanud Eesti Riigikohtult mingeid lisanõudmisi.
Eesti Vabariigi Riigikohtule
Kaebus.
Protesteerin Teie otsuse vastu jätta minu kaebus põhjuseta läbi vaatamata.Kaebus on selgelt ja üheselt mõistetav ja ei sisalda sõnagi protesti valimisjaoskonna töö ja töökorralduse vastu.Teiepoolne kaebuse tagasilükkamine on seega alusetu ja põhjendamatu.Ma ei näe vähimatki põhjust lisad siia kaebusele ebavajalikke ja liigseid sõnu.Samuti pole mulle määratud mingit tähtaega olematute puuduste kõrvaldamiseks.Ma ei ole saanud vastavat teadet.Eesti Vabariigi kodanikuna nõuan kaebuse läbivaatamist Riigikohtu poolt.
Siin alljärgnevalt vastus minu teistkordsele kaebusele:
Riigikohus
Teie 01.10.2003
Meie 06.10.2003 nr3-4-3-55
Lugupeetud proua...
Te esitasite Riigikohtule 17. septembril 2003 kaebuse,milles palusite tühistada rahvahääletuse tulemused.Kaebusest ei selgunud,millise organi millist otsust või toimingut Te soovite vaidlustada.Seega ei vastanud kaebus Põhiseadusliku järelvalve kohtumenetluse seaduse nõuetele(paragrahv 20lg-d1 ja 2 ning paragrahv 39 lg-d1 ja 2)Põhiseaduslikkuse järelvalve kohtumenetluse seaduse paragrahv 20 lg 3 ning paragrahv 39 lg 3 kohaselt saab Riigikohus anda kaebuse esitajale tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, kui kaebuses on kõrvaldatavaid puuduseid.19- ndal septembril 2003.Riigikohtule selleks tähtpäevaks teiepoolset vastust ei laekunud
Loe kõiki kommentaare (6)