Kadri Liik
Intervjuus Postimehele räägib Läti peaminister Einars Repshe Euroopa Liidust, Nõukogude Liidust, Venemaast ja helikopteri juhtimisest - selle viimase soovitas ta ka Eesti peaministril ära õppida.
Kuidas ja miks te lendama olete õppinud?

See on vana lugu. Seitse aastat tagasi külastasin ma üht väikest Läti lennujaama. Seal õpetati mind langevarjuga hüppama ja lubati juhtida purilennukit, loomulikult koos instruktoriga.

Mulle hakkas see kohutavalt meeldima. Kui ma naasin Riiga, siis hakkasin uurima, kus saaks lendama õppida. Leidsin ühe väikese kohaliku eralennuvälja, mille omanik oli professionaalne piloot ja andis tunde. Niisiis ma õppisin ja sain load, mis lubasid mul juhtida ühemootorilist lennukit.

Aga siis hakkasid mind huvitama helikopterid ja ma otsustasin ehitada oma helikopteri, USAs tehtud toorikut kasutades. Poolteist aastat ma siis veetsingi oma õhtud helikopterit ehitades.

Oma kätega?

Jah, oma kätega. Pisimatest detailidest alates. Ning siis ma sõitsin Arizonasse kursustele ja õppisin lendama. Nii see algas.

Miks te seekord Eestisse otsustasite lennata? Kas sellepärast, et Via Baltica on liiga vilets?

Ma tõesti lihtsalt armastan lendamist. Teiseks, see on palju kiirem - selle helikopteri tavakiirus on 230-240 kilomeetrit tunnis. Ja lennata saab otsejoones.

Helikopter on ka ainus viis, kuidas Läti-Eesti piiri pikemalt ja lähedalt vaadata - nii nagu me täna tegime. Ning kogu meie delegatsioon mahtus ühte helikopterisse, autosid oleks me pidanud võtma mitmeid. Seega, helikopteril oli palju eelised.

Rääkige Läti referendumikampaaniast. Mida arvamusuuringud ütlevad, kas toetus ELile kerkib?

Toetus on viimasel ajal pisut vähenenud, ent see on tulenenud eelarve arutelust. Mõistate, nagu alati, on vaja raha kokku hoida. See aga kohtab alati vastupanu, ikka on pahaseid inimesi ja emotsionaalseid arutelusid.

Nüüd aga peaks see diskussioon läbi olema ja tähelepanu suundub taas ELile. Kampaania on oma haripunkti alles jõudmas. Me oleme inimesi informeerinud, püüame teha neid informeeritud otsustajateks. Ma olen üsna kindel, et vastuseks tuleb «jah». Toetus on juba praegu palju suurem kui vastuseis.

Kas ja kuidas Eesti hääletustulemus Lätit mõjutab?

Kui Eesti peaks ütlema «ei», siis see loomulikult annab lätlastele sügavat mõtteainet - et miks nii. Ma ei pea seda aga väga tõenäoliseks. Jah-vastus aga lihtsalt kinnitas, et kõik ELi senised kandidaatriigid on poolt, kõik lähevad ELi ja üksikust riigist oleks rumal ning ebaloogiline öelda «ei».

Halvasti informeeritud inimesed vahel kipuvad võrdlema Euroopa Liitu Nõukogude Liiduga. Sellisel võrdlusel pole mingit alust, tegelikult on need kaks vastandlikku asja. Meenutage, NSV Liit ümbritses end okastraataiaga, et hoida inimesi lahkumast, sest inimesed ihkasid põgeneda.

Euroopa Liit, kui üldse midagi, siis valvab oma piire, et mitte lasta sisse illegaalseid immigrante - inimesi, kes püüavad pääseda Euroopa Liitu paremat elu elama.

Nõukogude Liit okupeeris endale uusi territooriume sõjalist jõudu kasutades. Euroopa Liit areneb loomulikult kui riikide liit, millega inimesed tahavad liituda.

Nagu ma olen alati öelnud, me oleme alati kuulunud Euroopasse. Enne Teist maailmasõda olid Läti ja Eesti väga arenenud Euroopa riigid. Teine maailmasõda tõmbas meid Euroopast lahti, nüüd me lihtsalt naaseme sinna, kuhu me kuulume.

Kuidas on praegu Läti suhted Venemaaga? Miks on Venemaa viimastel aastatel reserveerinud karmima kriitika Baltikumist Lätile?

Ma arvan, et see on mingi «lõhesta ja valluta»-poliitika. Venemaal leidub sellist mõtlemist palju.

Ent sellegipoolest on meil hea meel Läti-Vene suhete kõigi arengute üle, mida võib pidada konstruktiivseks. Me vajame koostööd, meil on ju piiriülene kaubandus, transiit - me võime mõlemad koostööst suurt kasu saada. Seetõttu ma eeldan ja ootan, et meie suhted paranevad.

Ent on ka märke, mis pole sõbralikud - soovimatus kirjutada alla piirilepingud Läti ja Eestiga on ainult üks neist. Ja meenutage, et Venemaa on väga suur. Üks osa temast on tõesti Euroopas, ent teine pool on sellest väga kaugel.

Meie, kes me seostame end vaimselt Euroopaga, elame palju turvalisemalt, kui me ka muus osas end Euroopaga seome. See tagab, et ükski välisjõud ei pääse kunagi jõuga meie väärtusi, rahu ja elulaadi ähvardama.

Veel Venemaast - kas nad teie Ventspilsile naftat annavad?

Praegu mitte, ja minu hinnangul on see vähemalt osaliselt poliitilistel põhjustel. Vähemalt osaliselt.

Kas Euroopa Liit aitaks probleemi lahendada?

Kindlasti on sellest abi. Tõenäoliselt aitab ELi liikme- staatus lahendada ka muid probleeme.

Kas sealihatollid, mis Läti on Eestile kehtestanud, kaovad ka alles ELis?

Me peame tegelema kvootide süsteemiga, mis, nagu ma aru saan, ei toimi õieti. See oleks lühiajaline lahendus.

Ent miks te need üldse kehtestasite?

See oli parlamendi otsus. Nad tahtsid kaitsta meie põllumehi mitte eestlaste, aga poolakate eest. Oli väga emotsionaalne debatt, ent lõpuks parlament siiski võttis selle vastu. Mind natuke lohutab mõte, et hiljemalt Euroopa Liidu liikmeks saades see probleem kaob igaveseks.

Mind aga kurvastab, et isegi kvootide süsteem - mis andis Eestile õiguse importida kindla hulga sealiha tollivabalt - ei toimi. Sellega kavatsen ma kiiresti tegeleda. Ent ELis kaovad tollid niikuinii - mis annab veel ühe põhjuse hääletada ELi poolt.

Märkmed: