Läti presidendi Valdis Zatlersi kinnitusel ei meenuta riik Teises maailmasõjas langenud Natsi-Saksa vormi kandnud kaasmaalasi leegionäride päeval, vaid 11. novembril, mil tähistatakse isamaakaitsjate püha.

«16. märts on osa ajaloost, millega me peame elama ning kus sugulased ja sõbrad väljendavad oma austust langenutele,» ütles Zatlers Läti riigiraadiole antud usutluses, vahendas lõunanaabrite uudistevõrk LETA.

«Igal aastal on aina vähem ja vähem elusolevaid leegionäre ja teisi Teise maailmasõja veterane. See on nende perekondade tähtpäev,» lisas president, kes viitas Natsi-Saksa mundris võidelnud läti sõjameeste traditsioonilisele kogunemisele, kus mälestatakse 1944. aasta 16. märtsil Velikaja jõel peetud võidukat lahingut, mille käigus sai Punaarmee Saksa mundris sõdinud Läti üksustelt lüüa.

Samas rõhutas Zatlers, et riik avaldab kõigile oma langenud sõduritele austust 11. novembril, mil lõunanaabrid tähistavad isamaakaitsjate püha - Lacplesise ehk Karutapja päeva -, millega tähistatakse Riia tagasivallutamist 1919. aastal võitluses Saksa vägedega, mida juhatas Pavel Bermondt-Avalov.

1943. aastal Hitleri korraldusel asutatud ja Relva-SSi koosseisu kuulunud Läti leegion polnud vabatahtlike üksus, nagu Natsi-Saksamaa seda kujutada üritas. Valdavalt moodustasid kahe diviisi isikkoosseisu sundmobilisatsiooni käigus värvatud mehed.

Pagulusaastail hakkas sõjaveteranide ühendus Daugavas Vanagi 16. märtsi tähistama leegionäride päevana. 1998. aastal lisati see Läti sõdurite mälestamispäevana ka Läti ametlike tähtpäevade loetellu, kuid rahvusvahelise ja venekeelse elanikkonna survel kustutati juba järgmisel aastal riiklike tähtpäevade nimekirjast.

Toimetas Jürgen Tamme

Märkmed: