Reedel Venemaad oma 9. mai Moskvasse sõidust ametlikult teavitanud Läti president Vaira Vike-Freiberga kutsus sama päeval maailma mõjutama Venemaad hukka mõistma nõukogude ajal kommunismi nimel toime pandud kuritegusid.
«Leian, et kõigi demokraatlike riikide kohus on kutsuda Venemaad hukka mõistma kuritegusid, mis nõukogude ajal kommunismi nimel toime pandi,» ütles riigipea reedel välisriikide diplomaatidega kohtudes.
«Venemaa peab tunnistama oma ajaloo tumedaimaid perioode, nagu seda tegi Saksamaa pärast Teist maailmasõda.»
President märkis, et mais tähistab Läti 15 aasta möödumist iseseisvuse taastamise deklaratsiooni vastuvõtmisest, mis lõpetas 50 aastat kestnud nõukogude okupatsiooni.
«Läti tähistab sarnaselt kogu Euroopaga 8. mail alliansi võitu natsi-Saksamaa üle. Ent erinevalt paljudest Lääne-Euroopa riikidest olid Balti riigid mõistetud teisele brutaalsele okupatsioonile teise totalitaarse impeeriumi, see tähendab Nõukogude Liidu poolt,» toonitas ta.
Vike-Freiberga sõnul on Lätis Hitleri üle saavutatud võidu tähistamine varjutatud tumedate toonidega, kuna inimesed kannatasid Nõukogude Liidu küüsis ebainimlike tagakiusamiste ja massiliste küüditamiste tõttu.
President ütles, et läheb 9. mail Moskvasse võidupäeva tähistama, soovides väljendada sellega toetust Vene rahvale ka nende kaotuste ja kannatuste eest.
«Venemaa elanikud mängisid tähtsat rolli Euroopa vabastamisel verisest türannist Hitlerist, ent nad said mitte vähem kui Läti elanikud kannatada türann Stalini käe läbi,» kinnitas ta.
Reedel teavitas Vike-Freiberga Venemaad ametlikult oma kavatsusest osaleda Moskvas 9. mail toimuvatel üritustel.
Presidendi pressiesindaja Aiva Rozenberga ütles BNSile, et riigipea välisnõunik Andrejs Pildegovics andis Vene suursaadikule Lätis Viktor Kaljužnõile üle vastava kirja.
Rozenberga sõnul on kirjale lisatud deklaratsioon Läti seisukohast Euroopa tuleviku ning Teise maailmasõja lõpu küsimuses.
Läti president: kommunismi kuriteod tuleb hukka mõista PM (6)
Kuumad uudised | 15 Jan 2005 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Goble siiski soovitab eestlastele, et nad suunduksid teispool kuristikku.....ajad muutuvad, ja mõtte ruumid milles antakse hinnangud teatud ajaloolistele seisunditele samuti muutuvad. Goble on sellest väga teadlik...ja põhimõtteliselt hoiatab eestlasi olema valmis seda mängu väga tõsiselt mängima. Probleem on see, et meie ei ole oma ajalugu suutnud näha kui mängu kaarti...nüüd vast peame õppima....
Pikk artikkel, alles lõppus on tähtsam osa:
..."Läti president Vaira Vike-Freiberga näitas sel nädalal teed teatades, et osaleb mälestuspäeval Moskvas, kuid pole veel otsustanud, kas ta allkirjastab sel korral ka piirilepingu. Juba sellest üksi oleks piisanud, et anda Moskva propagandistidele ületunnitööd näitamaks seda kui Läti järeleandlikkust Venemaa huvidele. Kuid tegelikult tegi Freiberga palju enam – ta avaldas üle maailma deklaratsiooni, milles pigem tema kui Moskva defineerib 9. mai tähendust.
Vene plaan kukkus läbi
Oma ulatuslikus ja elegantses avalduses, mida peaksid lugema kõik, keda antud teema puudutab, märgib president Vike-Freiberga, et tundis end olevat kohustatud kogu maailmale meenutama, et inimkonna kõige hävitavam konflikt võinuks jääda olemata, kui Saksamaa ja N Liidu totalitaarrežiimid poleks Molotovi–Ribbentropi paktis sõlminud salajast kokkulepet jagada omavahel Ida-Euroopa territoorium.
“Mälestades neid, kes kaotasid elu Teises maailmasõjas, ei tohi me jätta meenutamata Stalini ja Hitleri poolt korda saadetud inimsusevastaseid kuritegusid. Me peame nimetama neid kaht totalitaarset %@!#$& nimepidi, et maailm ei unustaks vastutust, mida nad kannavad maailmasõja vallapäästmise eest.”
Läti riigipea osutas, et tema riigi jaoks saabus Teise maailmasõja lõpp aastaid hiljem kui 1945, alles 4. mail 1990, kui võeti vastu N Liidust sõltumatuse deklaratsioon.
President jätkas, et nüüd, mil Läti on Euroopa Liidu ja NATO liige, osaleb ta 9. mail Moskvas Euroopa liidrite tippkohtumisel. See samm on “austusavaldus neile, kes langesid Teises maailmasõjas”. Kuid suure kurbusega meenutab ta ka “uut Nõukogude okupatsiooni Lätis ning tohutuid inimkaotusi ja kannatusi, mida see kaasa tõi”.
Ükski Kremli poliitika tehnoloogidest, kelle plaanid kukkusid kuu aega tagasi Ukrainas haledalt läbi, ei suuda sellele sõnumile vastata.
Järelikult on Läti president juba andnud hindamatu panuse Moskva kohtumise tegelikkuse ümbersõnastamisesse.
President Arnold Rüütlil on absoluutne õigus suhtuda teemasse erilise ettevaatusega. Kuid tema Läti partner on näidanud kätte ühe parimatest viisidest võtta sündmusest osa, ise lõksu langemata. See on midagi muud, kui Moskva ootas, ja samas midagi sellist, mis annab Balti riikidele palju rohkem, kui nad oleksid mis tahes muul viisil saavutanud."
..."Läti president Vaira Vike-Freiberga näitas sel nädalal teed teatades, et osaleb mälestuspäeval Moskvas, kuid pole veel otsustanud, kas ta allkirjastab sel korral ka piirilepingu. Juba sellest üksi oleks piisanud, et anda Moskva propagandistidele ületunnitööd näitamaks seda kui Läti järeleandlikkust Venemaa huvidele. Kuid tegelikult tegi Freiberga palju enam – ta avaldas üle maailma deklaratsiooni, milles pigem tema kui Moskva defineerib 9. mai tähendust.
Vene plaan kukkus läbi
Oma ulatuslikus ja elegantses avalduses, mida peaksid lugema kõik, keda antud teema puudutab, märgib president Vike-Freiberga, et tundis end olevat kohustatud kogu maailmale meenutama, et inimkonna kõige hävitavam konflikt võinuks jääda olemata, kui Saksamaa ja N Liidu totalitaarrežiimid poleks Molotovi–Ribbentropi paktis sõlminud salajast kokkulepet jagada omavahel Ida-Euroopa territoorium.
“Mälestades neid, kes kaotasid elu Teises maailmasõjas, ei tohi me jätta meenutamata Stalini ja Hitleri poolt korda saadetud inimsusevastaseid kuritegusid. Me peame nimetama neid kaht totalitaarset %@!#$& nimepidi, et maailm ei unustaks vastutust, mida nad kannavad maailmasõja vallapäästmise eest.”
Läti riigipea osutas, et tema riigi jaoks saabus Teise maailmasõja lõpp aastaid hiljem kui 1945, alles 4. mail 1990, kui võeti vastu N Liidust sõltumatuse deklaratsioon.
President jätkas, et nüüd, mil Läti on Euroopa Liidu ja NATO liige, osaleb ta 9. mail Moskvas Euroopa liidrite tippkohtumisel. See samm on “austusavaldus neile, kes langesid Teises maailmasõjas”. Kuid suure kurbusega meenutab ta ka “uut Nõukogude okupatsiooni Lätis ning tohutuid inimkaotusi ja kannatusi, mida see kaasa tõi”.
Ükski Kremli poliitika tehnoloogidest, kelle plaanid kukkusid kuu aega tagasi Ukrainas haledalt läbi, ei suuda sellele sõnumile vastata.
Järelikult on Läti president juba andnud hindamatu panuse Moskva kohtumise tegelikkuse ümbersõnastamisesse.
President Arnold Rüütlil on absoluutne õigus suhtuda teemasse erilise ettevaatusega. Kuid tema Läti partner on näidanud kätte ühe parimatest viisidest võtta sündmusest osa, ise lõksu langemata. See on midagi muud, kui Moskva ootas, ja samas midagi sellist, mis annab Balti riikidele palju rohkem, kui nad oleksid mis tahes muul viisil saavutanud."
Paul Globle huvitav arvamus kogu sellest asjast Päevalehes: http://www.epl.ee/artikkel_282...
Kuumad uudised
TRENDING
