RIIA, 12. jaanuar (EPLO) – Läti president Vaira Vike-Freiberga otsustas sõita 9. maiks Moskvasse, kuhu Venemaa on Eesti ja Baltimaade presidendid kutsunud tähistama „võidupüha”.
Läti uudisteagentuur LETA teatas, et Vike-Freiberga hinnangul peab „Läti kui iseseisva demokraatliku riigi liider olema seal, kus osalevad Euroopa riikide liidrid”.
President leiab, et ei tohi tekkida sarnasel situatsioonil, nagu oli Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsidel, kus Läti saatus otsustati ilma tema esindajate seal viibimata.
Vike-Freiberga on varem öelnud, et Läti jaoks lõppes Teine maailmasõda aastakümneid hiljem kui 9. mail 1945, mida Venemaa sõja lõpupäevaks peab.
Eesti president Arnold Rüütel ütles, et Vike-Freiberga otsust tuleb austada. "Eesti riigipeana pole ma võimaliku maikuise Moskva-visiidi osas veel lõplikku otsust teinud. Lõpliku seisukoha selles küsimuses kujundab Eesti edaspidi," sõnas Rüütel.
“Loomulikult ei sega Läti presidendi otsus kuidagi Balti riikide vahelist koostööd, mis jätkub tihedana kõikidel tasanditel. Eestil, Lätil ja Leedul on palju ühiseid aruteluteemasid, aga ka tulevikku vaatame üheskoos,” lisas ta.
Varem on Rüütel nentinud, et otsuse Moskvasse mineku kohta otsustavad tema, Vike-Freiberga ja Leedu president Valdas Adamkus koos.
Venemaa president Vladimir Putin saatis suvel paljudele riigipeadele kutse tulla 9. mail Moskvasse natsi-Saksamaa üle saavutatud võidu 60. aastapäeva tähistamisele.
Samas peetakse Euroopas Teise maailmasõja lõppemise päevaks 8. maid.
Natsi-Saksamaa kapituleerus liitlastele 7. mail 1945, kapituleerumisakt hakkas kehtima 8. mai keskööst. Saksamaa poolt kirjutasid tingimusteta kapituleerumise aktile alla Saksa vägede ülemjuhataja ning mõni päev varem arvatavalt enesetapu korraldanud riigijuhi Adolf Hitleri asemik Alfred Jodl, mereväe ülem Hans Georg von Friedeburg ja major Wilhelm Oxenius. Allakirjutamine toimus Prantsusmaa linnas Reimsis.
9. mail allkirjastas kapituleerumisakti Saksamaa marssal Wilhelm Keitel, kelle Nõukogude Liit Berliini vedas, et sümboolselt ka enda jaoks sõda lõpetada ja võit välja kuulutada. Hoolimata Nõukogude Liidu nõudmisest anda alla punaarmee okupeeritud Berliinis, ei läinud liitlasväed sellega kaasa, seetõttu toimiski N-Liit omaalgatuslikult ja kuulutas 9. mail võidupühaks.
10 aastat tagasi, kui möödus 50 aastat II maailmasõja lõpust, osales toonane Eesti president Lennart Meri Pariisis peetud mälestustseremoonial, mis toimus 8. mail. Sealsel tseremoonial osales veel ligi 70 riigijuhti, teiste seas Venemaa peaminister Viktor Tšernomõrdin, UK peaminister John Major, Saksamaa liidukantsler Helmut Kohl ja USA asepresident Al Gore.
Kui enamik Pariisi tseremoonial osalenud riigijuhte sõitis edasi Moskvasse, kus toimus 9. mail sarnane tseremoonia, siis Lennart Meri Moskvasse ei läinud ning naasis 9. mail koju.
Läti President Vike-Freiberga sõidab 9. mail Moskvasse EPLO (2)
Kuumad uudised | 12 Jan 2005 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Aina huvitavamaks läheb see eluke. Ja kuna V-F on endine kanadalane, siis suhtutakse tema ettepanekusse vähem skeptiliselt. Alguses lugesin lausa hing kinni kuidas Meri soovitas igal juhul Moskvasse sõita; ja tõepoolest ta oleks läinud...kuid vaevalt et tema kõrval on keegi teine kes sellised eluohtlike samme teeb. Kuid võta näpust...ongi täitsa olemas! Kui V-F teab ja tunnetab lõpuni et selle liigutuse taga pole mingisugust Putini kavalat käiku, siis lase aga minna..aga ma kardan seda, et enamus inimestest näeb mitu mitu ohtlikke luukere rippumas sellesamas kapis kus ootab allakirjutamist see kurikaval piirileping (rääkimata äärmiselt piinlikest hetketest mis võivad sarnaneda enne Nõukogude okupatsiooni Eestis 1944 aastal). Loodame aga et tuleb hoopis välja, et Putin on tore poiss nagu Bush on ise kunagi väitnud, ja kellesse võib raudkindlalt loota, et ta teeb õigesti.
Väga otsitud ja lapsikud kaalutlused .Kunagi 39 a. sõideti samuti Moskvasse majanduslikku koostööd ja heanaaberlikke suhteid allkirjastama , kuid "satuti" hoopis baaside lepingule allkirja andma . Lisaks sellele ei muuda freiberga kohalolek kriipsugi , kui samas teine Jalta korraldatakse - kõrvalised isikud ja teenrid ootavad seni ukse taga , kui härrad sulase saatust otsustavad .Küll aga antakse selge märk sellest , et Venemaa pole olnud okupant ega viinud läbi genotsiidi baltikumis , sest okupatsiooni pole nagu olnudki ja probleemid rahvusvähemustega on TEGELIKUD probleemid . Lisaks seadustaksime Tartu Rahu järgsete piiride tühisuse ja nüüdse administratiivpiiri kehtivuse riigipiirina . (pole kelleltki nõuda tekitatud kahjuhüvitisi ja pealekauba kingime veel sadu ruutkilomeetreid niigi tillukesest Eestist ?) . Nagu eurokolhoosi puhul , kasutatakse doominokivide efekti -kukub nõrgem ja üritab naabrid kukkuma sundima .
Kuumad uudised
TRENDING
