RIIA, 12. jaanuar (EPLO) – Läti president Vaira Vike-Freiberga otsustas sõita 9. maiks Moskvasse, kuhu Venemaa on Eesti ja Baltimaade presidendid kutsunud tähistama „võidupüha”.

Läti uudisteagentuur LETA teatas, et Vike-Freiberga hinnangul peab „Läti kui iseseisva demokraatliku riigi liider olema seal, kus osalevad Euroopa riikide liidrid”.

President leiab, et ei tohi tekkida sarnasel situatsioonil, nagu oli Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsidel, kus Läti saatus otsustati ilma tema esindajate seal viibimata.

Vike-Freiberga on varem öelnud, et Läti jaoks lõppes Teine maailmasõda aastakümneid hiljem kui 9. mail 1945, mida Venemaa sõja lõpupäevaks peab.

Eesti president Arnold Rüütel ütles, et Vike-Freiberga otsust tuleb austada. "Eesti riigipeana pole ma võimaliku maikuise Moskva-visiidi osas veel lõplikku otsust teinud. Lõpliku seisukoha selles küsimuses kujundab Eesti edaspidi," sõnas Rüütel.


“Loomulikult ei sega Läti presidendi otsus kuidagi Balti riikide vahelist koostööd, mis jätkub tihedana kõikidel tasanditel. Eestil, Lätil ja Leedul on palju ühiseid aruteluteemasid, aga ka tulevikku vaatame üheskoos,” lisas ta.

Varem on Rüütel nentinud, et otsuse Moskvasse mineku kohta otsustavad tema, Vike-Freiberga ja Leedu president Valdas Adamkus koos.

Venemaa president Vladimir Putin saatis suvel paljudele riigipeadele kutse tulla 9. mail Moskvasse natsi-Saksamaa üle saavutatud võidu 60. aastapäeva tähistamisele.

Samas peetakse Euroopas Teise maailmasõja lõppemise päevaks 8. maid.

Natsi-Saksamaa kapituleerus liitlastele 7. mail 1945, kapituleerumisakt hakkas kehtima 8. mai keskööst. Saksamaa poolt kirjutasid tingimusteta kapituleerumise aktile alla Saksa vägede ülemjuhataja ning mõni päev varem arvatavalt enesetapu korraldanud riigijuhi Adolf Hitleri asemik Alfred Jodl, mereväe ülem Hans Georg von Friedeburg ja major Wilhelm Oxenius. Allakirjutamine toimus Prantsusmaa linnas Reimsis.

9. mail allkirjastas kapituleerumisakti Saksamaa marssal Wilhelm Keitel, kelle Nõukogude Liit Berliini vedas, et sümboolselt ka enda jaoks sõda lõpetada ja võit välja kuulutada. Hoolimata Nõukogude Liidu nõudmisest anda alla punaarmee okupeeritud Berliinis, ei läinud liitlasväed sellega kaasa, seetõttu toimiski N-Liit omaalgatuslikult ja kuulutas 9. mail võidupühaks.

10 aastat tagasi, kui möödus 50 aastat II maailmasõja lõpust, osales toonane Eesti president Lennart Meri Pariisis peetud mälestustseremoonial, mis toimus 8. mail. Sealsel tseremoonial osales veel ligi 70 riigijuhti, teiste seas Venemaa peaminister Viktor Tšernomõrdin, UK peaminister John Major, Saksamaa liidukantsler Helmut Kohl ja USA asepresident Al Gore.

Kui enamik Pariisi tseremoonial osalenud riigijuhte sõitis edasi Moskvasse, kus toimus 9. mail sarnane tseremoonia, siis Lennart Meri Moskvasse ei läinud ning naasis 9. mail koju.

Märkmed: