Ruut EL-i välisministrite kohtumisel levitati Läti seisukohti analüüsivat deklaratsiooni.
Eesti Päevalehe käsutuses olevas uues deklaratsioonis öeldakse, et Läti “austab sügavaimalt” neid, kes langesid võitluses Saksamaaga II maailmasõjas.
Edasi – natsiideoloogia hukkamõistmise kõrval on “demokraatlike riikide kohus... anda selge ja aus hinnang Stalini ja NSVL-i tegudele”, mis viisid Balti riikide okupeerimiseni. Deklaratsioon kutsub EL-i meenutama “Balti riikide tragöödiat” 9. mai pidustuste kontekstis: “Loodame, et enne 9. maid antakse poliitiline hinnang Stalini kuritegudele.” Soovitakse, et EL kaitseks oma põhiväärtusi suhetes naabritega. Tekst lõpeb kinnitusega, et Läti ulatab Venemaale “sõbrakäe”. Juba esmaspäeval tsiteeris Venemaa välisministeerium deklaratsiooni vabas vormis, süüdistades president Vaira Vike-Freibergat katses sundida Moskvat ise kutset tagasi võtma. EL-i kohtumisel võtsid küsimuses sõna ainult Luksemburgi välisminister eesistujana ning Euroopa Komisjoni esindaja.
Luksemburgi välisminister Jean Asselborn tervitas Läti otsust 9. mail Moskvasse minna, lisades, et kogu EL-i osalus on “tugev signaal”. Välisvolinik Benita Ferrero-Waldner ütles, et mõistab küsimuse tundlikkust, kuid hindab “tänaseid realiteete veidi erinevalt”.
Kristiina Ojulandi vaikimine sundis lätlasi kulme kergitama. Eesti ametnikud osutavad mitmele põhjusele. Peamine on usk, et Läti jätab kõrge profiiliga rumala mulje. Oma osa mängib asjaolu, et Vike-Freiberga ei kooskõlastanud oma otsust ei Eesti ega Leeduga
Vene-suunal on Lätiga eri jalga käimine Eesti jaoks saamas traditsiooniks. Ka eelmise aasta aprillis, jageluses selle ümber, millises sõnastuses viidatakse EL-i ja Venemaa vahelise partnerlusleppe laienemisprotokollis vähemustele, olid kahe riigi lähenemised erinevad. Algul ajas Eesti pragmaatilist joont ja Läti keeldus arutamisest, lõpuks aga võitles Eesti üksi sõnastuse üle, samas kui Läti tõmbus tagasi, leppides ühe viitega, et riigil pole probleeme Kopenhaageni kriteeriumidega.