Põhja-Lätis Mazsalacas toimus 18. juunil Vabadussõjas langenud Eesti sõdurite mälestusmärgi avamistseremoonia. Mazsalaca eestlaste mälestuspaika, mis asub linnakalmistu juures kaunil kõrgendikul Salaca (Salatsi) jõe käärus, oli algselt maetud kaks 1919. aasta veebruaris Vabadussõja ajal langenud kaks tundmatut Eesti sõdurit. Eesti sõdurite kalmistu pühitseti 1927. aasta 22. juunil, siis olid haudadel puust ristid ja matmispaiga ümber ehitati puittara. Hiljem kujundati looduslik eestlaste matmispaik Läti põllumajanduskoja instruktor V. Nesaulesi korralduse järgi kohaliku Aizargi (Kaitseliidu sarnane organisatsioon Lätis) poolt ümber esinduslikuks kõrgendikuks, millele tõusevad trepid ja pidupäevadel lehvivad lipud. Ümberkujundatud vennaskalmistu avati ja pühitseti 16. augustil 1936. Mälestusmärgi pühitses Eesti kaitseväe kaplan Friedrich Stockholm ja Läti poolt Riia Toomkoguduse õpetaja Berg.
Läti Kaitseministeeriumi poolt pani mälestusmärgile pärja kahurväe inspektor kindral A. Dannebergs. Eesti valitsuse nimel pani pärja Eesti Riia saatkonna sekretär Villem Kruus ja Eesti kaitseväe poolt kolonelleitnant Villem Saarsen.
Käesoleva aasta juunis maeti Mazsalaca eestlaste vennaskalmistule ümber kolm tundmatut Eesti sõdurit, kelle hauad olid seni Bardaskrogsi ja Veclaicene õigeusu kalmistutele. Mazsalaca eestlaste vennaskalmistule on edaspidigi võimalik ümber matta Vabadussõja-aegseid eestlastest langenuid, kelle hauad asuvad halvasti ligipääsevates kohtades.
Eesti kaitseminister Urmas rensalu (vasakul) ja Läti kaitseminister dr. Artis Pabriks.
Saaremaa dolomiidist mälestusmärgi projekteeris Vecumnieksi & Berzini arhitektuuribüroo ning valmistas Eesti firma Dolokivi. Eesti poolt korraldas töid Kaitseministeerium ja Läti poolt vennaskalmistute komitee. Mälestussamba esiküljel on Vabadusristi kujutis ja tekst läti ning eesti keeles:
1919
Avatseremoonial kõnelesid Eesti Vabariigi kaitseminister Urmas Reinsalu, Läti kaitseminister dr. Artis Pabriks, Eesti suursaadik Mati Vaarmann, Mazsalaca piirkonna omavalitsuse nõukogu esimees Harijs Rokpelnis, Eesti Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiil ja Läti Maakaitse ülem kolonel Leonids Kalninš. Mälestusmärk pühitseti Eesti ja Läti kaitsevägede kaplanite ja kohaliku Püha Anna koguduse pastori poolt. Mälestusmärgi juurde asetati hulgaliselt pärgi ja lilli.
Tekst ja fotod Peep Pillak