Laul on sild
Nii pealkirjastas oma viimases nädalalehes Eesti Kirik ilmunud artikli Kristel Neitsov. Selles on juttu 11. juunil Tartus toimunud EELK kirikupäeva põhiüritusest — vaimulikust laulupeost „Tarkuse allikale“.
Laulupeol osales 3000 lauljat — 165 ühend-, sega-, nais- ja lastekoori kokku 3000 lauljaga Eestist, samuti koorid Saksamaalt, Soomest, Leedust ja Peterburist. Üles astus ka kümmekond puhkpilliorkestrit.
Kõik oli nagu „päris-laulupeol“: kõrged külalised eesotsas president Arnold Rüütliga, rongkäik, tule süütamine ja muidugi palju laulu ja muusikat.
„Vaimulik laulupidu ei ole lihtsalt mitmehäälne koosmusitseerimine, vaid püüe üheskoos jõuda lauluga kaugemale silmapiirist. Peo õnnestumine sealjuures tuli ühelt poolt oodatuna, teisalt pakkus rohkesti positiivseid üllatusi,“ kirjutab Neitsov.
Kohalviibinud president Arnold Rüütel ütles oma kõnes, et paljuski tänu ärksatele kirikutegelastele oleme kujunenud eesti rahvaks.
Laine Jänes andis Tartu linnapeana suure praktilise panuse
laulupeo õnnestumisse. Ta pidas seal ka väga mõjuva kõne ja tõi peole enda juhendatava Tarmeko kammerkoori ning dirigeeris motetti „Alta trinita beata“.
Tõnis Mägi üheks ärkamisaja sümboliks saanud laulu „Palve“ (Looja, hoia Maarjamaad ...) esitus kujunes eriti emotsionaalseks, publik tõusis spontaanselt püsti ja laulis seda autoriga kaasa. Mägi oli selleks laulupeoks kirjutanud ka ekstra uue laulu „Kohtume allikal“.
„Traditsioonilist laulupeokogemust võimendas peo lõpuks sadama hakanud vihm, kuid milline tarkuse allikale mineku pidu see olnuks ilma veeta?“ küsib Kristel Neitsov.
Vaadates laulupeo pilte püüdis pilku eriti üks, millel lastekoorid rõõmsalt marsivad rongkäigus. See tõi meelde okupatsiooniaja, mil kirikutes igasugune lastetegevus oli rangelt keelatud. Siiski riskiti ja paljude koguduste juures tehti ka laste- ja noortetööd.
Keelust üleastunud koguduste pastoreid ähvardas kopsakas trahv, mille summa oli mitme kuupalga suurune. Tõesti — tänaseks on elu Eestis tundmatuseni muutunud.
Kultuur
TRENDING
