Pr. Helgi Leesment juhtis toimetuse tähelepanu Calgary Herald’is 5. jaanuaril ilmunud artiklile, kus Misty Harris vaatleb ühislaulmisest saadavat kasu.
Harris viitab Ontario Western’i Ülikooli professori Victoria Meredith’i uurimuse tulemustele, millest selgub, et lisaks positiivsele emotsionaalsele laengule tõuseb laulust tulu ka lauljate füüsilisele tervisele: paranevad respiratoorsed ja aju funktsioonid, immuun-süsteem – seega tervis üldiselt.
Prof. Meredith järeldab, et kooris esinemine hoiab lauljaid teistega võrreldes kauem noorema ja tervemana, kuna regulaarselt koorides lauljad pole sunnitud sama sageli külastama arstikabinette kui nende eakaaslased, nad ei vaja ka nii palju ravimeid ega kannata depressiooni all. Miks?
Prof. Meredith kinnitab, et koorilaulmine on tõhus füüsiline harjutus. Teadlase uurimistulemused põhinevad nelja koori lauljate (vanuses 18–84 aastat) füüsiliste ja psühholoogiliste parameetrite analüüsil, mille käigus mõõdeti näiteks hingamiskontrolli võimet, aga isegi seda, kas ja kuidas koori liikmed tajusid oma keha esinemise ajal.
Teadlane sai küsitluste käigus lauljatelt kuulda vaid positiivseid arvamusi ühislaulmise kohta. „Mu hingamine on paranenud pärast kopsuoperatsiooni!“ kinnitas üks. Teine lisas: „Laulmine suurendab mu elurõõmu.“ Kolmas väitis, et laulmine hoiab teda elavama ja nobedamana.
Ehkki prof. Meredith tunnistab, et paljud laulmisega seotud dokumenteeritud eelised on pigem psühholoogilist laadi, mida mõjutab ühine tegevus ühiste eesmärkide saavutamise nimel, on ka sellest tulenevad füüsilised plussid väljaspoolt kahtlust. Muuhulgas suurenes haigustega organismis võitleva proteiini (sIg A) hulk 150% võrra kooriharjutuste käigus ja koguni 240% esinemiste ajal.
Niisiis toimib koorilaul tõelise muusikateraapiana tablettide asemel. Siinkohal tuleb taas imetledes esile tõsta meie oma rahva tarkust koorilaulu kultuuri edendamisel. Küllap märkasid juba tänaste eestlaste vaarisad ja -emad ühislaulu salapärast jõudu ja eeliseid.
Sestap, armsad lugejad, leidke endale mõni meelepärane eesti koor Torontos ja ühinege sellega! Te olete seal väga oodatud!
Tegelikult polegi selles midagi uut. Ammu on märgatud, et helide maailm mõjutab meie siseilma, ja leides seal resonantsi, aitab saavutada tasakaalu.
Eesti muusikaterapeut Alice Pehk kirjutas kunagi Eesti Päevalehes: „Muusikateraapia on üks viis inimest aidata, nii hingeliselt, kui ka füüsiliselt.“ Muusika võimaldab meie peidetud tunded üles otsida ja esile tuua, kinnitab Pehk ja selgitab, kuidas traditsiooniline meditsiin kasutab lõdvestava toimega muusikat küllalt palju juba praegugi. Meedikud on nimelt märganud, et muusikal on rahustav ja isegi valualandav toime.
