Prof.Hans-Otto Peters.
Kodukohas Pfinztalis, Karlsruhe lähedal, kuhu ta 1971. a. koos abikaasa Ilona ja lastega kolis, näeb teda praegu väga harva, sest ta õpetab juba kolmandat aastat geodeetilist andmetöötlust, topograafilist mõõdistamist ja teegeodeesiat eesti üliõpilastele Tallinna Tehnikaülikoolis. Petersi poolt välja töötatud süsteem geodeetiliseks arvutamiseks koosneb algoritmidest, haldamisest ja arvutiprogrammist. Programmeerimise printsiibiks on, et mitme programmi korralduste sari ei kordu iialgi. Kui vajatakse korduvaid korraldusi, siis tehakse neist alaprogramm ehk „subroutine“, moodul.
Neid mooduleid võidakse soovi kohaselt süsteemi sisse ehitada. Selle printsiibi järjekindel rakendamine annab uue geodeetilise arvutamise süsteemi. TTÜ-s on programmi dialoogid, protokollid ning kommentaarid tõlgitud eesti keelde ning programmi süsteemile on antud nimeks „Tallinn“.
Professor Petersi häll on Halles an der Saale, kus tema vanemad ülikoolis käisid. Nagu mitmed tema generatsiooni akadeemikud, pidi ka Hans-Otto Peters töötama mitmetes instituutides. Ta tähtsamad peatused olid Berliinis, Altmarkis, Hannoveris, Ida Frieslandis, Wiesbadenis ja nüüd Tallinnas. 1967 kutsuti teda õpetama geodeetilise andmetöötluse organisatsiooni ja programmeerimist Karlsruhesse, tänasesse Tehnika Kõrgkooli.
Peters osales ka esimese andmetöötluse süsteemi arendamisel Saksamaal Hesseni Liidumaa pealinna Wiesbadeni Mõõtmisvalitsuses. 1995-1998 esindas professor Karlsruhe kõrgkooli Euroopa Liidu „Tempus“ projektis, kus tegid kaasa veel Tallinna Tehnikaülikool, Mikkeli Polütehnikakool Soomest ja Trenti Ülikool Nottinghamist Inglismaalt. Enam kui 31 aasta jooksul on ta välja koolitanud üle 1000 tudengi maad mõõtma. Paljud tema lõpetajatest töötavad Badeni piirkonnas. Kohtumistel professoriga võtavad nad taas välja oma programmeeritava taskuarvuti, kus on prof. Petersi programmeerimis-süsteem — selle järgi töötavad nad tänaseni.
Juba aktiivsel õpetamisperioodil alustas professor oma õppeprogrammiga „Rakenduslik geodeesia” Tallinna Tehnikaülikoolis. Teame, kui tähtis oli noore vabariigi infrastruktuurile maamõõtmine. Peters peab oma loengud inglise keeles; ta kiidab eestlaste inglise keele oskust, kuid on Eestis viibimise jooksul tänu Tartus korraldatavatele intensiivkeeltekursustele õppinud rääkima ka vabalt eesti keelt. Peters ei oska mitte ainult igapäevast keelt, vaid tal on olnud nii oskusi kui ka auahnust väljaande „Süsteemi geodeetilise andmetöötluse“ iseseisvaks tõlkimiseks eesti keelde. Ta räägib tagasihoidlikult, et tõlkis teksti eesti keele õpetaja abiga.
Oma parimatele õpilastele, Kert Rebasele ja Riho Võigemastile organiseeris professor võimaluse teadmiste täiendamiseks Saksamaal. Loomulikult on Hans-Otto Peters mõlgutanud mõtteid ka tuleviku üle, oma vanima ning andekama tudengi Kert Rebase kavatseb ta välja õpetada oma assistendiks, kes umbes aasta pärast võiks õpetustöö temalt üle võtta.
Hans-Otto Peters ei ole aga oma hingelt ainult õpetaja, tema teine suur armastus on laulmine. Juba 19-aastaselt alustas ta koorides laulmist, aastakümneid on ta laulnud Eggensteini kooris „Liederkranz“. Ta rõõmustab sageli oma külalisi tugeva ja hea tenorihääle ning ilusate lauludega. Abikaasast Ilonast on saanud samuti korralik estofiil, kes jagab oma mehe armastust Eesti vastu. Petersid on säilitanud ka Karlsruhes lähedased suhted eestlastega.
Saksa-Eesti Foorumi liikmetele pidasid nad toreda ja südamliku jõuluvastuvõtu oma kodus.
Aino Siebert
