Eesti Laul 2016 esimese poolfinaali salvestus
Foto: Ilmar Saabas
Laulja Kerli Kõiv teatab sotsiaalmeedias, et kavatseb jäädavalt kodumaale naasta.
http://publik.delfi.ee/news/in...
"Ma kolisin Los Angelesse täpselt oma 20. sünnipäeval. Mul olid kaasas vaid kaks kohvrit, üks täidetud raamatutega ja teine unelmatega. Salaja kolisin tegelikult ühe kuti pärast, kellesse ma hullupööra armunud olin, kuid ta tõmbas uttu sellel päeval, kui sinna saabusin. Ma jäin sinna üksi koos oma värskete juuksepikenduste ja t-särgiga, mille olin nabapluusiks lõiganud. Ma ei teadnud kedagi ja mul ei olnud mitte midagi, kuid olin valmis maailma vallutama.
Kerime 11 aastat edasi ja nõnda palju on juhtunud. Ma olen olnud kodutu, samas ka vaadanud Hollywoodi silti oma verandalt. Kõik mu unistused on täitunud ja kõik mu isiksus purustatud. Ma olen tundnud vabadust selles ääretus linnas ja kogenud sellist üksindust, mille olemasolust ma isegi varem teadlik ei olnud. Ma kogesin kõike, mida soovisin kogeda.
Viimaste aastate jooksul ma hakkasin vaikselt aga kindlalt lõpetama ihalust kõrgete mäetippude järgi ja lõpetasin kompromisside tegemise, mis mulle mu hingerahu maksid. Ma mõistsin, et ei pea enam oma kohta universumis välja teenima – ma juba olen ideaalne õmblus universumikangal. Ja võib-olla on normaalne tunda, et see betoonist džungel ei ole paslik paik metsikule südamele.
Ja võib-olla lihtsalt on nii, et 21 miljoni inimese pulss on metsiku hinge jaoks vägivaldne ning selle asemel, et saada sitkemaks, tahan ma muutuda õrnemaks.
Üha enam ärkan ma üles unistades oma teisest elust looduses, kus ainukesed helid on loomad ja linnud oma igapäevast elu elamas, ainukeseks eesmärgiks lihtsalt eksisteerida. Kus õhk on nii puhas, et lausa lämmatab ja kus ma harva kannan kingi, kuna need tunduvad ebavajalikud barjäärid minu ja maapinna vahel. See on normaalne, et su unistused muutuvad. Muutumine on okei.
Istudes oma LA tagaaias, ostsin taaskord üheotsapileti ja olen valmis lahkuma. Mu raamatud on esimest korda 11 aasta jooksul pakitud ja valmis koju sõitma. See on hea tunne, kui maailma ääres on tükike taevast mind ootamas, mida keegi ei saa mult ära võtta või rikkuda. Ma räägin teiega tulevikus metsast."
