Saade nimega „Vastutuult” on Reet Linna üks ammune mõte: „Algselt küll natuke teistmoodi. Natuke teleajakirja moodi. Aga siis jäi asi seisma.
Ning nüüd tegin ETV juhtkonnale uuesti ettepaneku: et teeks sellise saate naistest, kes julgevad elus teha pöördeid, võtta vastu uusi väljakutseid. Ja mis põhiline: see sari peab olema positiivne. Mitte neist, kes elule alla jäänud, see oleks juba mingi muu saade. Ikka neist, kes on juba kusagile jõudnud.”
Ka saate pealkiri oli algselt midagi muud — „Kannapööre”. See läks juba isegi käibesse, kõigile meeldis. Aga ega ma ise päris rahul ei olnud. Kannapööre eeldab, et inimene on teinud midagi kardinaalselt teistmoodi. Aga alati ei pruugi see muutus olla sugugi kardinaalne, inimene on tasapisi muutuse nimel tööd teinud. Rääkisin korra rezhissöör Ene-Maris Taliga saatekülalistest, kes kõik vastutuult lähevad ja siis ta hüüatas: „See on see õige sõna!“ Ja nii see jäigi,” meenutab Reet saate ristimist.
Reet, kes ise energiat täis nagu plika, tahab hirmsasti seda teistele ka jagada. Loodab, et see õnnestub just selle saatega. „Minu osa on panna inimene rääkima oma nippidest, kuidas elus hakkama saada. Ja eelkõige on minu osa kuulata,” ütleb Reet, kes ise armastab tegelikult palju rääkida.
Naine, kelle selja taga sulgus raudne uks Esimese saate külaline oli Malle Eenmaa. „Valisime esimeseks sellise kõige markantsema näite. Et kui me räägime ustest ja uste kinnipanemisest selja taga, siis tema taga pandi kinni lausa raudne uks. Aga inimene peab ju edasi elama. Ja minu asi ei ole mitte lõplikku tõde välja selgitada, miks ja kas ja kuidas, vaid rääkida temaga sellest, kuidas, mis nippidega edasi elada.”
„Vastutuule” saates on Reet Linna sõnul ka natuke külalise elukäiku. „Paar minutit saate alguses, nagu CV,” selgitab saatejuht. Ja kaamera jälgib ka ühte päeva saatekülalise elus.
Ning loomulikult on saates ka muusikat. „Ma lihtsalt ei saa ilma muusikata,” tunnistab Reet. Ta arvab, et muusikal on mingi roll iga inimese elus. „Vastutuules” on igas saates üks muusik. „Ma tahtsin algusest peale, et minu saate muusika oleks selline natuke glamuursem. Sellest ka muusikute valik,” räägib Reet ja lisab: „Kui võimalik, mängitakse just seda muusikat, mis saatekülalisele kuidagi meelepärane,” ütleb ta.
Glamuuri on Reeda sõnul ka stuudio kujunduses. „Meil on kohutavalt ilus kujundus! Inga Vares on tõeliselt kauni asjaga hakkama saanud, kõik käivad vaatamas ja imetlemas,” kiidab Reet. Ja kiidab jutiga edasi kogu oma meeskonda: „Mul on noor ja väga edukas rezhissöör, Helen Valkna, tegi varem kultuurisaadet OP!. Mul on väga hea meel, et ta meiega oli nõus liituma – see näitab, et ta usaldab mind. Produtsent on meil Ene-Maris Tali, tema aitab mul asju ka dramaturgiliselt ümber tõsta, kui vaja.”
Reet Linna ja Maire Aunaste saated on kaks eri asja Reet Linna välistab võimaluse, et tema ja Maire Aunaste saated oleksid kuidagi ühtmoodi. Kuigi seda on juba ette arvatud. „Minu saade räägib neist inimestest, kes on juba kuidagi avaliku tähelepanu osaliseks saanud. Teadlased, kunstnikud, pangajuhid – kes iganes. Maire räägib oma saates „Meie” lihtsa Eesti inimesega, tema saates on rohkem ka sotsiaalseid probleeme,” selgitab Reet.
Reet Linna teine saade, vana tuttav „Laulge kaasa!” (käiakse mööda Eestimaa eri paiku, kus kooslaulmisi korraldatakse), ei kao aga uue kõrvalt kuhugi. Vähemasti on telejuhtkond nii öelnud. On üsna kindel, et vähemalt aasta läheb „Laulge kaasa!” veel edasi. Reet ise on küll tähele pannud, et tema saatesarjad on ekraanil püsinud enamasti kuus aastat ja siis on lõppenud. Aga saatel „Laulge kaasa!” jookseb juba seitsmes aasta. Ju siis ajad muutuvad!
