Andres Raudsepp
Maakondliku Esinduskogu esinaine Anne Orunuk lausus tervitussõnad ja palus kõigil rahvarõivais daamidel püsti tõusta, et oleks võimalik neid heakskiitva ühisaplausiga tervitada. Seejärel tutvustas ta külalisesinejat Andres Raudseppa, kes küll vaevalt tutvustamist vajas. Lõppude lõpuks — mis on maakondlik kokkutulek seltskondliku lauluta ja mis on seltskondlik laulmine Andres Raudsepata! Rahvarõivapluus ja sõlg ehtisid temagi rõõmsaks lauldud rinda. Ja oma Tallinna päritolu, kuid ema kaudu Tartumaale ulatuvate juurtega oli ta igati sobiv mees koosolijaid tervikuks siduma. Esitatud kava tõestas seda kujukalt.
Esimeses osas esitas Andres mõned soolopalad, andes publikule võimaluse nautida tema mahlakat bassi ja mõnusalt vaba esinemist oma lahutamatu kitarri saatel. Siis saabus köögi poolt teade, et kohvikuperenaise personal on valmis oma kulinaarkunsti tutvustama. Saarlaste Ühingu esinaine Leida Helde luges söögipalve ja seejärel asuti laudade kaupa agaralt taldrikuid täitma ning neid sama agarusega tühjendama.
Kui sisikonnad ja keelepärad olid esialgse naudingu saanud ning maakondadevahelist harmooniat veinipokaalide kokkulöömisega korduvalt kinnitatud, astus Andres uuesti mikrofoni ette ja juhtis tähelepanu lauale asetatud kokkuvolditud laululehtedele, kus iga maakonna jaoks midagi kirjas. Kõik üksteist ennesõja-aegset maakonda marsiti bravuurse ühislauluga läbi, Andres juhendamas ning innustamas. Vahel tuli ka mõistatada, kust maakonnast üks või teine laul pärit oli. Tehti lühiekskursioon isegi välismaale (milleks nii omapärane ja originaalne Petserimaa kahjuks on kujunenud) ning lõpetati Tallinnas — ikka seal, kus tornid kaugele paistavad ja kõige kaunimad neiud elavad. Ei oska arvata, kuhu oleks lõpuks välja jõutud, kui kohv ja kringel poleks rändu meeldivalt tõkestanud ja puhkepausile meelitanud.