Nagu varemgi, kogunesid LEP-le eestlased Vancouverist, Seattle’ist, San Franscisost, Los Angelesist ning külalisi oli ka kaugematest kohtadest idarannikult ja muidugi aukülalisi Eestist. Rõõmuga pakkisid ka kümme Estonia koori liiget oma noodiraamatud kohvrisse ja läksid festivalile laulma.
Kevadel õpitud laulud selged, algas ühislaulmine juba teisipäeval, 2. augustil üldprooviga Clackamase Community College’i muusikafakulteedis. Koos Portlandi Segakooriga oli meil esimene võimalus kuulda Clackamase Community College’i Kammerkoori ja vilistlastest loodud Unistuse koori ning seista nendega ühendkoori ridades. Nende muusikaline juht ja eesti hing on Lonnie Cline, kes on ülikooli lauluosakonna juhataja. Üle aastate on Lonnie võtnud eesti kooriloomingu ja traditsiooni omaks ning oma entusiasmiga on ta seda levitanud oma kooli- ja vilistlaskoorile. Kuigi lauljad on kõik ameeriklased, laulavad nad selges eesti keeles ja eesti hinge tunnetades. Lonnie on neid juba mitu korda Eestisse üldlaulupeole viinud, mis vaimustab lauljaid edasi.
Järgmisel päeval algas LEP suurepärase avakontserdiga, millele eelnes lippude defilee – 30 lippu, mis kandsid 30 LEPi märki –tunnistades 30. festivali korraldust.
Kontserdi avanumbriks oli Requiem (Cyrillus Kreek), Põhja-Ameerika koori/orkestri esiettekandena. Ühendatud Portlandi koori (koos Jaan Medriga Estonia koorist, kes ei saanud lihtsalt kuulajaskonnas istuda, vaid ihkas kaasa laulda!) koos kohalike muusikute koosseisuga, kõlas suurteos võimsalt ja tegi selgeks, millisel kõrgel tasemel on Portlandi muusikaelu. Pärast pikka ovatsiooni ja lühikest vaheaega, astusid ühendkoorid lavale ja laulsid mitu traditsioonilist laulupeolaulu, mis andsid kõigile kohe sooja festivalituju.
Neljapäeval toimus Rahavapidu Alderbrook Pargis, naaberosariigis Washingtonis – umbes pool tundi Portlandist põhja poole. Selge sinise taeva all lõbutsesid noored ning vanad koos. Oli laulmist, tantsimist, sporti, loenguid ning maitsvat barbeque õhtusööki. Toredaks üllatuseks oli Kaera Jaani „flash mob“, mida rahvatantsijad olid salaja harjutanud oma proovides. Õhtusöögi ajal hakkas eesti bändi Kruuvi esituses laul „Kaera-Jaan“ mängima. Igast metsa- ja põllunurgast kogunes äkki tantsijaid saali esitama uut varianti Kaera Jaani tantsust! Oli tore näha. See spontaanne esinemine oli nii populaarne, et „flash mob“ ilmus veel paar korda - laulu-/tantsupeol ning ka Kuld Lõvi salakõrtsis.
Hommikuste eriproovide järel tulid kõik, üle 250 esineja, kokku peaprooviks, et liikumised enne õhtust esinemist koordineerida. Etendus oli kavandatud väga targalt suurüritusena, kus lauljad ja tantsijad esinesid vaheldumisi ühes sujuvas programmis.
Koorilaulu- ja tantsueeskava „Hõissa Tuljak!“ esitatigi „Tuljaku“ raames. Lauljad, tantsijad, muusikud ja lapsed Eestist, Kanadast ja USA läänerannikult kogunesid selle armastatud pulmaloo lavaliseks tõlgendamiseks. Lääneranniku Eesti Päevade „Viru vanem“ ja ta kaunis kaasa palusid koguneda külavainule. Seal kohtasime noorpaari Tõnni ja Manni ja osalesime nende pulmapeol. Pealtvaatajaid kutsuti ühinema mitme ühislaulu ja Perekonnavalsiga. Kõik läks sujuvalt ja pulmapeo rõõm kestis hilistundideni. Võimas muusikalavastus! Kiitus kõikidele tegelastele!
Laupäeva hommikul toimus vabaõhujumalateenistus kaunis ja vaikses „Grottos“, mis kuulub Portlandi huvitavamate vaatamisväärsuste hulka. Pühamu keskpunktiks on 110 jala kõrgusele kalju jalamile raiutud koobas. Selle ees toimuski teenistus, mille viisid läbi piiskop Andres Taul Torontost ja õp. Hendrik Laur Olümpiast Washingtonist. Jälle esinesid ühendkoorid.
Ka pärastlõunases kontserdis „Portland Celebrates Estonian Music“ tuli esitusele eesti muusika. Professionaalsel tasemel ansamblid elustasid eesti muusika pärlid. Imestusväärne oli mitte ainult see, et kõik esinejad olid muusikaliselt haritud, tundlikud ning keeleliselt puhtad, vaid ka see, et nende hulgas leidus ainult peotäis eestlasi.
Portlandi Sümfooniaorkester Ken Seldeni juhatusel esitas kontserdil Heino Elleri „Viis pala keelpilliorkestrile“.
Koorilaulu tuli Clackamase Community College’i Kammerkoorilt ning koorilt Unistus Lonnie Cline’i juhatusel. Kavas oli Ester Mägi, Urmas Sisaski, Gustav Ernesaksa ning Veljo Tormise looming.
Kontserdi üllatuseks ning kõrgpunktiks oli Tormise kõige tuntuma loo „Raua needmine“ ettekanne Oregon City High School’i koorilt. Intentsiivse keskendumise, harmooniliste kooskõlade, puhta diktsiooni ning ühendansamblina nõidusid need noored lauljad Tormise rahvaviisist neoprimitivistliku loitsu, mis mõjus kõigile. Mõnigi pisar tuli silmast pühkida pärast sellist võimsat ja liigutavat esitust. Jällegi kuulub suurem au ning tunnustus Lonnie Cline’ile, kontserdi koostajale ja eesti muusika eestvedajale Portlandis.
Kui laulud lauldud ja tantsud tantsitud, ei jäänud muud, kui minna ballile ning veeta viimane õhtu koos sõpradega Kuld Lõvis.
Pühapäeva hommikul toimus ametlik festivali lõpetamine, kus tänati organiseerijaid (üle 80 vabatahtliku Portlandi 100+ eesti kogukonnast), meenutati toredaid päevi ning anti edasi LEP lipp San Francisco linnale, kus toimub järgmine festival 2013. a. juunis. (lep-esto2013.com).
Saadeti uued ning vanad sõbrad teele kuni järgmise korrani, sõnadega „Laul ilole meid kokku tõi ning südamed meil loitma lõi...õnn kaasa sõbrake!“
Estonia Koori uus hooaeg algab neljapäeval, 8. septembril, kell 7 õ Eesti Maja keskmises saalis. Uued lauljad on teretulnud neljapäevaõhtustele harjutustele. Info: Ingrid Poom, 416-465-9379,estoniakoor@uniserve.com.
„Hõissa Tuljak!“ – juhid: Ingrid Silm, dirigent, Estonia Koor; Kati Tamm, Portlandi Eesti Segakoor ja LEP kooride üldjuht; Philip Tschopp, dirigent, Seattle’i Eesti Segakoor; Terri Johanson, dirigent, Leelo (Vancouver); Helve Kalmann, Hõissa Tuljak! kunstiline juht; Lonnie Cline, dirigent, Clackamase Community College’i Kammerkoor ja koor „Unistus“. Foto: Ingrid Poom
Rõõmsad ühendkoori lauljad ning dirigendid: Riina Klaas, Estonia Koor; Kristi Urv, Seattle’i Eesti Segakoor; dirigent Taavo Virkhaus; Viiu Kanep ja Liz Auksi, Estonia Koor; Ingrid Silm, dirigent, Estonia Koor.
Foto: Ingrid Poom
Foto: Ingrid Poom